Tehnika

Eesti teadlaste abiga puust ja punaseks: kas diiselmootor on ikka saatanast? 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 23. november 2018, 09:28
 Pixabay
Diiselmootor on saatanast ja tuleb maha kanda. Kui jah, siis mis tuleb selle asemele? Kas Eestis on mõistlik populariseerida elektriautosid? Eesti teadlased ja arvamusliidrid võtavad teema luubi alla ja pakuvad välja omapoolseid vaatenurki.

Autotootjad teatavad üksteise võidu diislitega lõpparve tegemisest, sellesse nimekirja on end üles andnud Alfa Romeo, Fiat, Jeep, Lexus, Maserati, Mitsubishi, Nissan, Polestar, Porsche, Smart, Suzuki, Toyota ja Volvo ja küllap mõnigi autotootja veel.

Enamik neist ei ole ka diiseltehnoloogiale panustanud nii suurelt nagu VAG grupp, seetõttu ei tähenda diislitest lahtiütlemine neile ka väga suurt kaotust. Ent seda enam räägib selline otsus selget keelt – diislist tahetakse lahti saada.

Diiselmootorile mitmeid alternatiive

Diiselmootoritest loobumise tõi eriti teravalt päevakorda Volkswageni diisliskandaal. Sealt alates on „õlininad” ehk diiselsõidukid patuoina rollis.

Järjest karmimaks muutuvad heitmenõuded muudavad tootmise üha kallimaks, ajendades tootjaid mitmetest diiselmudelitest loobuma, sest väiksemate ja soodsamate autode puhul ei tasu see enam lihtsalt ära.

Toyota ja Lexus on aasta(kümne)id panustanud iselaadivate hübriidide arendamisse ning on maailmas nr 1 hübriidajamite müüjad.

Toyota kontserni jaoks on igati loomulik valik diiselajamitest täiesti lahti öelda ning jätkata tuleviku jõuallikatega – Jaapani suurimal autotootjal on seeriatootmises vesinikauto Mirai ning vesinikbussid, edukalt on katsetatud ka induktsioonlaadimist, mis annab lootust “täiesti tavaliste” elektriautode võimalikkusele.

Hübriidajamite turu kolmas suurem tegija on Volvo, edasi VAG grupis nii Porsche, Audi, Volkswagen, Škoda kui ka Seat – tõsi, elektri asemel on kahel viimatinimetatul kaksikajami teiseks osapooleks surugaas.

Ehkki Kia ja Hyundai on alustanud mahehübriidide tootmist ning mõlemal on valikus kaks elektriautot, siis on korealased öelnud, et diiselmootor valikust välja ei lähe. Nende mahehübriidid muuseas tulevadki paaris uute diiselajamitega.

Muu valik kui maineküsimus

Tegemist on ka maineküsimusega. Skandaal muutis avalikkuse suhtumist diiselmootoritesse väga kiiresti ja väga negatiivseks. Selle tulemusel on diiselsõidukite peamisel turul Euroopas müük kolinal kukkunud: 2017. aasta algul oli diiselautode turuosa Euroopas 42,5%, 2018. aasta algas aga 36,5% turuosaga.

Ka paljud Euroopa linnad on otsustanud, et keelustavad teatud hetkest alates diiselsõidukite kasutamise oma territooriumil. Nii on diislist saanud omamoodi poliitiline patuoinas, mille mustamise abil endale rohelist kuvandit luua.

Lugu ei ole aga päris nii üheülbaline. Asja positiivne pool on see, et diisli äralangemine paneb autotootjaid panustama elektritehnoloogia arendamisse.

Sõltuvalt elektri tootmise viisist võib see olla keskkonnale sõbralikum, aga vähemasti ei teki elektri jõul sõites nö kohalikke heitmeid, mis olid diisliskandaali peateemaks. Eestis on pikalt arutletud selle üle, kas elektriauto on üldse mõistlik liiklusvahend, kuniks valdav osa meie elektrist toodetakse põlevkivist.

Miks kipub arutelu diiselmootori deemonlikkuse üle natuke Kört-Pärtli särgi moodi minema ning mida arvavad „dislast“ ning ka elektriautodest mitmed meie teadusmehed, loe edasi Acceleristast.

 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee