Tehnika

Järgmine samm tulevikku: Kia paneb inimese ja auto tundeliselt suhtlema 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 28. detsember 2018, 09:30
Foto: Tootja
Jaanuaris Las Vegases toimuval CES-il esitleb Kia Motors tehnoloogiat, kus isejuhtiva auto ülesandeks on ära arvata, millises tujus on juht. R.E.A.D. on loodud ära tundma inimese meeleolusid ja sõiduviisi vastavaks kohandama.

Las Vegases toimuv Consumer Electronics Show (CES) on tõusnud autotootjate seas olulisemale kohale kui senised traditsioonilised autonäitused. Autonduses toimuv on juba ammu põnevam mistahes nuhvliekraanide paisumisest: keda huvitaks „undeline” teler? Aga sõidu ajal meeleolu tabav auto kõlab nagu äge ulme!

Kia Motors on CES-il juba aegu kohal käinud. 2019. aastal tulevad nad tehnoloogiamessile intrigeeriva „Space of Emotive Driving” ( R.E.A.D.) – väljapanekuga.

Sissevaade tuleviku autosõitu tundub vastupandamatu – kes meist ei tahaks istuda sõidukisse, mis on valmis kohe hommikust peale su tuju heaks tegema!

Targa liikuvuse ajastu

Kia R.E.A.D. on abiline tulevikust, ajast, mil isejuhtimine on norm ning mille keskmes on inimeste liikuvus. Kia nägemuses peavad sõidukid olema inimese teenistuses, muutes punktist punkti liikumise mugavaks ja igaühe vajadustele vastavaks.

Interaktiivse sõidukogemuse keskmes ongi R.E.A.D. – tuleviku abiline, mille tegevus lähtub juhi/sõitja tunnetest ja meeleoludest.

See on esimene tehisintellektil põhinev „rätsepatehnoloogia”, mida autotööstuses juurutada tahetakse. Kiale on see tee varasemast tuttav – mõni aasta tagasi esitlesid nad tulevase Telluride – noobelmaasturi kontekstis juhiabide komplekti, mis suutis tuvastada levinumaid tervisehäireid.

R.E.A.D. on sündinud Massachusettsi tehnoloogiaülikooli meedialabori masintundmuse töörühma teadlastega koostöös.

Sõiduki kabiini paigutatud süsteem analüüsib reaalajas juhi meeleolusid, kasutades tehisintellektil põhinevat biosignaalide tuvastust.

Seejärel kohandab isejuhtiv sõiduk oma sõiduviisi juhile sobivamaks – näiteks kui tööl on olnud pingeline, muudetakse keskkond rahustavaks. Rõõmsatel hetkedel aga võib teha ka veidi kiiremat sõitu.

Biosignaalide ja biokommunikatsiooni teooria on aluseks võetud näiteks ka „loomade keele” mõistmisel. Tänu sellele teooriale on teadlased suutnud paremini mõtestada koerte ja kasside käitumist.

Elusolenditel, sh inimesel leidub palju tunnuseid, mille abil signaliseeritakse kellelegi millestki, st. antakse edasi mingisugust informatsiooni. Neid tunnuseid (omadusi, käitumist) kutsutaksegi biosignaalideks, info ülekannet ennast aga biokommunikatsiooniks.

Biokommunikatsioonil on alati vähemalt kaks subjekti: signaliseerija ja signaali vastuvõtja. Mõte seisneb selles, et üks elusolend (signaliseerija) püüab biosignaali abil mõjutada teise elusolendi (signaali vastuvõtja) käitumist endale soodsas suunas (sundides teda põgenema, keelitades endaga paaruma, vms.).

R.E.A.D. puhul toimub inimese ja masina vahel suhtlus, juht võib autole anda märku oma soovidest või pakub sõiduk ise välja variante lõõgastumiseks või ärgastumiseks.

Rohkem loe Kia põneva leiutise kohta Acceleristast.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee