Tehnika

Uuring: roolis kuulatav muusika avaldab mõju sohvri juhtimisstiilile 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 31. detsember 2018, 09:14
Foto: PantherMedia/Scanpix
Raju muusika ajab roolis raevu, mahe muusika aga laseb maailmal paista läbi roosade prillide. Tõsiasi, mida suur osa meist on omal nahal kogenud, ja mis on uuringute käigus ka kinnitust leidnud. Muusika, mida sa roolis kuulad, avaldab mõju su juhtimisstiilile.

Inglased, ameeriklased, kanadalased, prantslased jne. on süvitsi uurinud, mida muusika inimesega teeb. Auto on see koht, kus õige muusikavalik tundub olevat elulise tähtsusega – rämemussi kuulav juht võib olla ohuks iseendale ja kaasliiklejatele.

Hämmastav, aga samamoodi võib end teel segi kammida ka Rahmaninovi neljandale klaverikontserdile kaasa elav juht – suurteoses on kohti, mida lihtsalt ei ole võimalik kala näoga kuulata. Ja hoidku, kui samal ajal juhtub rool käes olema…

Ühesõnaga, kõik sellesuunalised uuringud näitavad, et automuusikal on meie meeleolu ergutav või pidurdav roll ning mõjutab meie liikluskäitumist. Allpool toome ära ka valiku muusikapalasid, mida kuulates võib olla kindel, et politsei trahvikviitungit välja ei kirjuta.

Tee lustisurf enne sõitma hakkamist

Enne kui teaduspõhiselt autos muusika kuulamisse süveneme, tuletame meelde, et mistahes nuti- või muude seadmetega pusserdamine sõidu ajal on saatanast ja lõpeb kehvemal juhul õnnetusega, päris kindlasti käib sellega koos aga vinkadi-vonkadi veeremine sõiduraja servast-serva ja kaasliiklejate närviminek.

Lustikeskuse seadistamine ja sobiva muusika valimine tuleks sooritada enne sõidu alustamist. Uute autode infolustide menüüsurfing on nagunii keerulisem kui jala kaela taha surumine – vajuta, näpi, libista, viipa – kes on nii kõva mees, et seda oma elu hinnaga teha tahaks!?

Kui lustikeskus ära meelitatud, siis järgmise sammuna tuleb ära otsustada, kas ja mida kuulata. Raadiokanalite valik on lai – Eestis pakuvad mõnusat retrotapeeti näiteks Star FM ja Retro FM.

Vikerraadio ja Kuku sobivad neile, kes päevakajaliste teemadega kursis olla tahavad. R2 on mõnikord pisut kahtlane, sest siit tuleb hulgim mõminaräppi ja hip-hoppi, mida teadlased roolimuusikana ei soovita.

Kindla peale minek on Raadio Tallinn – suurepärast jazzi ja kaasaegset muusikat pakkuv kanal. Klassikaraadio on valik arenenumale muusikamaitsele ja melomaanidele; ka autoajakirjanikud eelistavad valida klassika, kui kavas on auto audioseadmete testimine.

Kõik kuulavad muusikat

Vaikus autos on pigem erand, olgu pikk või lühike sõit, linnas või maanteel, ühel hetkel kuulavad kõik midagi. On tavaline pilt, et eesistujatel sumiseb raadio, tagapingil olijatel on klapid peas ja oma „menüü” kõrvus.

Kriitilise tähtsusega on muusikavalik siiski autojuhi jaoks. Ja võimalik, et ka nendele, kes temaga koos autos olles muusikat kuulavad – kui ikka kellelegi üldse ei meeldi, või läheb vaidluseks, kelle mussi parasjagu peale keevitatakse, on tülid kerged tekkima.

Et lustisurfi tagajärjel mitte kraavi sõita, on sellises olukorras abiks konkreetne käratus „võta tuba” või ka „olge vait, kurat!” ja kabiini vaikusefooni tekitamine kuniks kokkuleppele ei jõuta.

Ulg sünnitab nuttu ja hala

Milline muusika mismoodi autoroolis mõjub? Teadlased jagavad heliteosed „negatiivseteks” ja „positiivseteks”. Pole raske ära arvata, mis kategooriasse kukub raju rokk ning kuhu kleepuvad ballaadid…

Üks on kindel: negatiivsed emotsioonid seoses mingi muusikapalaga võrduvad negatiivse sõidukogemusega. Mõni aasta tagasi viidi Ühendkuningriigis läbi uuring, mille raames lasti kaheksal katsealusel, kellest neli olid naised ja neli mehed, sõita jutti 500 miili (804 km).

Esimene osa teekonnast möödus vaikuses. Teise poole jooksul kuulasid testitavad erinevat muusikat. Selgus, et kõigi juhtide jaoks oli erakordselt häiriv ebameeldiva muusika kuulamine, selle tulemusena tekkis stress ja halvenesid autojuhtimise oskused.

Hea uudis on see, et nüüd saab autojuht öelda, et asi on teaduslikult tõestatult ohtlik, kui kaassõitja tahab kuulata muusikat, mis juhile ei meeldi.

Tempo on tähtis!

Samast uuringust saame teada, et ka muusika tempo mõjutab autojuhtimist. Kiiremad lood panevad juhi keskenduma pigem muusikale, mitte aga ümbrusele. Lisaks võib tempokas muusika panna juhti alateadlikult kõvemini gaasi vajutama.

Aga ega aeglased lood paremad ole! Need panevad inimese liialt lõõgastuma ja tähelepanu hajub. Ideaalse sõiduloo tempo peaks jääma vahemikku 60-80 lööki minutis, mis vastab inimese südame löögisagedusele.

Konkreetseid uuringus osalejaid vaadeldes selgus, et üks naine hakkas hiphoppi kuulates kihutama ja äkkpidurdusi tegema. Üks heavy metalit kuulanud meesautojuht kihutas kõigist teistest kiiremini.

Need musikastiilid ehk ei üllatagi nii väga oma mõjuga, aga näiteks klassikalise muusika kuulamise ajal tegid üks mees- ja üks naisjuht oma sõidus oluliselt rohkem vigu kui varem vaikuses sõites.

2013. aastal Kanadas tehtud uuring kinnitab paljuski eelmainitud Ühendkuningriigi uuringut. 1000lt Kanada autojuhilt uuriti nende muusikaeelistusi autosõiduga seoses, samuti nende sõidustiili ja harjumuste kohta.