Kasulik

7 OHUMÄRKI, et sul võib tulla infarkt (7)

Toimetas Aare Kartau, 9. jaanuar 2019, 19:01
 Pixabay
Sa märkad tänaval jalutades täiesti tavalist meest, kes haarab järsult rinnust kinni ja variseb kokku. Sellisena kujutatakse südameinfarkti tavaliselt filmides, kuid päriselus ei pruugi see nii välja näha. Kuigi vahel võivad infarktid esineda ilma mingi hoiatuseta, pole see nii levinud, kui võib arvata. Sageli võib enne infarkti esinemist märgata ohumärke, kirjutab Men’s Health.

Dallase haigla südame- ja veresoonkonna direktor James Park kinnitab, et enamikel patsientidel esinevad infarktile eelnevad sümptomid. „Mehed vahel ignoreerivad sümptomeid või kirjutavad neid haiguste nimele.“

Kuid kuidas siiski aru saada, et sul võib tekkida infarkt?

1. Sa oled füüsiliselt väsinud

Kui su igapäevased tegemised tunduvad äkitselt rasked või sa oled liialt väsinud, et isegi tavalisi toiminguid läbi viia, on aeg külastada arsti, manitseb Manhattani kardioloogia erapraksise asutaja Robelt Segal.

Väsinud enesetunne võib näidata seda, et su südame vasak vatsake – peamine lihas, mis vastutab vere pumpamise eest südamest kogu kehasse – on nõrgenenud. Kui see lõpetab töötamise, pole süda enam võimeline korrapäraselt pumpama, mis võib omakorda viia infarktini.

Erektsioon tekib, kui rohkem verd voolab sinu peenisesse, mis teeb selle seejärel jäigaks. Kui aga sealsed veresooned on kahjustatud, siis veri enam nii vabalt ei voola, mis tähendab omakorda seda, et erektsioon ei pruugigi üldse tekkida. See on ka peamine erektsioonihäirete põhjus.

 Segal väidab, et kui veresooned on selles piirkonnas kahjustatud, on suur ka võimalus, et ka sinu südame läheduses pesitsevad sooned pole terved. Kuid ühekordse erektsiooniprobleemi pärast pole mõtet muretseda – see võib tähendada vaid ka seda, et sa oled lihtsalt väsinud või pinges. Kuid kui see juhtub mitu korda, siis võib olla juba põhjust muretsemiseks.

3. Kõndides tõmbab su jalg või puus krampi

Kramplik tunne sääremarjas, mis liigub mööda su keha puusadeni, võib olla ohumärk. Piisavalt verd ei pruugi läbi su jalgade voolata. Park tõdeb, et enamik patsiente kurdavad, et nad pole võimelised sümptomite esinemiseta igapäevaseid vahemaid kõndima, või vajavad nad puhkepeatusi, kuni sümptomid kaovad. See võib näidata, et ka su süda on avatud potentsiaalsetele probleemidele.

4. Sul on tõsine probleem norskamisega

Norskamine, mis kõlab nagu mootorsaag, ärkamine õhupuuduse tõttu või ebanormaalne väsimus võivad näidata, et sul on uneapnoe – unehäire, mis väljendub hingamispausidena. Kui see jätta ravimata, võib see tõsta infarkti esinemise võimalust.

 Pixabay

5. Sa tunned, et sul kõhus keerab

Vahel näitab iiveldus või „röhitsemise tunne“, mis ei taha kaduda, et sul on lihtsalt kõhuviirus. See võib olla aga ka signaal, et su südamega on midagi viga. Närvisüsteem ajab vahel eri keha piirkondades esinevad signaalid segamini, seega südameprobleemid võivad vahel ennast näidata ka ebameeldivustena kõhupiirkonnas, tõdeb Park.

6. Sa tunned ennast ebatavaliselt ärevana

Uuringud näitavad, et naistel, kes vaevlevad ärevuse käes, on probleeme vähenenud verevooluga südamesse, võrreldes nendega, kes kannatavad vähem ärevuse all. Kuigi seda pole meeste kohta kinnitatud, annab see alust arvata, et ärevuse ja südameinfarkti riski vahel võib olla seos. Kuna paljud ärevushäirete sümptomid, näiteks valu rinnus, hingeldamine ja südame pekslemine on samas ka infarkti sümptomiteks, seletab Segal.

Tursumine on tavaline nähtus, sageli siis, kui sa oled söönud eriti soolast toitu. Kuid see võib olla põhjustatud ka südamepuudulikkusest. Süda on sel juhul nõrk ning ei suuda korralikult verd kehasse pumbata, mis omakorda viib selleni, et vedelikud kogunevad kehas ning tekib tursumine. Tavaliselt paistab see enim välja jalalabadel, põlvedel, säärtel või kõhus, teatab Ameerika terviseühendus. See viib viia ka äkilise kaalutõusuni või selleni, et sa märkad, et su jalanõud on liiga kitsad. Kui tursumine ei kao, siis oleks aeg külastada arsti.

 Mida teha kui sa koged südameinfarkti sümptomeid?

James Park soovitab kiirelt arsti poole pöörduda: „Kui sul on olnud piisavalt õnne, et märgata sümptomeid juba varakult, siis kohe kindlasti külasta esimesel võimalusel arsti.“

 Kui sa koged klassikalisi sümptomeid nagu pitsitust rinnus, õhupuudust, peapööritust, äkitselt tekkivat külma higi üle keha või ebameeldivat tunnet kätes, kaelal või jalgades, siis ära pelga helistada 112.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee