Militaar

Krummlauf ehk Taome torud kõveraks! 

Andris Tammela, vabakutseline ajakirjanik , 11. jaanuar 2019, 13:33
 Kaitse Kodu!
Püssitoru olgu sirge, muidu ei tule laskmisest midagi välja, jah? Aga vot ei ole alati nii – maailmasõja hulluses kogusid üksvahe populaarsust hoopis kõverdatud relvarauad.Uute, mõnikord tobedate salajaste relvade leiutamisega, mille abil lahinguõnn enda kasuks pöörata, tegeleti mõlemal pool rindejoont. Üheks selliseks leiutiseks – kas tobedaks või mitte, on juba hinnanguline – võib lugeda ka Natsi-Saksamaa inseneride imeteo nimega Krummlauf. Maakeelde panduna võiks see kõlada kas ’kõver jooks’ või ka ’kõver püssiraud’. Ja seda see sisuliselt oligi. Seadeldis, mis relva otsa kinnitatuna andis võimaluse nurga taha tulistada.

Mõte sellest, kuidas saaks vaenlasele nõndaviisis haiget teha, et ta sulle samaga vastata ei saaks, on päevakorras olnud ilmselt esimesest sõnelusest suuremaks paisunud konfliktist alates.

Nii ei olnud ka sakslaste Krummlauf, vähemalt idee tasandil, midagi ennekuulmatut. Juba esimeses maailmasõjas olid kaevikulahingutes kasutusel periskooppüssid. Laskja kükitas suhteliselt turvaliselt kaevikus, püss kaevikuserval, ning piilus lahinguväljal toimuvat läbi periskoobi.

Selg vastu seina lahendus

Aga muidugi on periskoobiga sama suur võimalus pauku teha kui binokli, monokli või mõne kolmanda vaatlusseadmega. Ehk siis olematu. Selles suhtes oli Krummlauf tubli edasiminek passiivselt sõjategevuselt aktiivsele.

Millega siis tegemist oli? Põhimõtteliselt keskelt kaardu paigutatud 35 sentimeetri pikkuse torujupiga. Kõigepealt oli selles otsas, mis klambriga relva originaalraua otsa kinnitub, 10 sentimeetrit sirget osa, millesse puuritud kaks rida auke põlemisgaaside väljutamiseks, siis 14 sentimeetri ulatuses kaarjat toru ning siis veel 11 cm sirget osa, mille otsas dubleeritud relvaraua otsas olev sihik.

Samuti oli Krummlaufile peale monteeritud massiivse metallkorpusega ümbritsetud peegelsüsteem, läbi mille sai vaadata, kuhu relv on suunatud. Peegli ette oli monteeritud ka relva tagumine sihik – nii, et oskajamad mehed suutsid sellega ehk isegi täpsuslaske teha. Aga pigem siiski mitte, sest Krummlaufi kaal viis relva tasakaalu paigast ära, muutes selle käsitsemise kergelt öeldes ebamugavaks.

Siiski, kui sul on selg vastu seina surutud, nii otseses kui kaudses tähenduses, võib mõte nurga taha tulistamisest tunduda päris apetiitne. Nii leidiski Krummlauf peaasjalikult kasutust 1943. aastal Natsi-Saksamaa armee varustusse jõudnud 7,92 mm kaliibriga automaatpüstoli Sturmgewehr 44 otsas.

Nimetatud automaadiga varustati esmalt tankimeeskonnad ja hiljem ka jalavägi. Tankimeeskondade relvastusse kuulus StuG 44 peamiselt kaitseks vaenlase jalaväe eest, kui need üritasid rünnata masinat lõhkeainetega. Õige pea leidsid aga Saksa insenerid, et relva saaks kasutada ka masina seest, kui sellele lisada seesama eelpool nimetatud kõvertoru Krummlauf.

Lugu on valminud koostöös Kaitseliidu väljaandega Kaitse Kodu!. Pikemalt saab imetabasest relvast lugeda SIIT.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee