Militaar

SÕJATARKUS | Vedeliku tarbimisest ja toitumisest külmades tingimustes Utria dessandi näitel 

Nltn Valdo Hälvin, Utria dessandi 2018 võitja, 18. jaanuar 2019, 09:35
 Karri Kaas
Jätkusuutlikkus ehk üksuse võime säilitada oma eesmärkide saavutamiseks vajaliku aja vältel vajalikku lahinguvõimet, levinuma sünonüümiga lahinguvõime säilitamine, väljendub paljudes tegurites. Üheks neist on üksikvõitleja oskuste rakendamine talvesõja tingimustes.Järgnevalt keskendun vedeliku ja toidu tarbimisele, tuues näiteid oma meeskonna kogemustest luure-patrullvõistlusel Utria dessant 2018. Külmades tingimustes on vedeliku ja toidu ebapiisava tarbimise tagajärjed palju hullemad kui soojades tingimustes.

Vesi

Vee hulk kehas väheneb inimese vanusega, kuid selle osakaal võitlusealise mehe keha massis jääb umbes 60% juurde. Vesi osaleb kehas paljudes protsessides, alates toitainete rakkudesse transportimisest kuni temperatuuri reguleerimiseni. Vedeliku puudusel saadab keha ajju signaali, mis käsib hakata janu kustutama. On tõestatud, et külmades tingimustes esineb selle signaali liikumises puudujääke.

Sõduritel ilmnevad tihti kergemad vedelikupuuduse sümptomid, kuigi kannatanute sõnul neil janutunne puudub. Külmas tuleb teha pause vedelikutarbimiseks ning sundida ennast ja kaaslasi jooma. Ööpäevane vedelikuvajadus sõltub füüsilisest aktiivsusest, vanusest, tervislikust seisundist, treenitusest jne.

Üldlevinud valem ütleb, et inimese keha vajab füüsilist koormust arvestamata normaalseks toimimiseks 30 ml vett kilogrammi kohta ööpäevas, seega 80kilose inimese veevajadus on 2,4 liitrit. Ööpäevas kaotame sama palju, näiteks üksnes hingamisega u 500 ml, rahulikus olekus higistame u 300 ml, lisaks jääkained, rasvumine, uriin jne.

Siin tulebki mängu vedeliku tasakaalu mõiste, mis tähendab, et kaotatud veehulk tuleb tarbimisega korvata. Raske seljakotiga suusatades võib veekadu ulatuda 10 liitrini päevas. Kui keha kaotab 4% vett (80 kg kaaluva isiku puhul 2 l), väheneb füüsiline sooritus kuni 40%, seega on veekaotusel otsene mõju meie lahinguvõimele. 100 ml vee imendumiseks organismi kulub umbes 10 minutit ning suur süsivesikute hulk joogis pikendab seda aega veelgi. Mõistlik on juua sageli väikestes kogustes, mitte pärast paaritunnist pingutust korraga palju.

Rahvasuu ei valeta, väites, et kuum jook annab kehale sooja. Soojus kandub kuumemalt kehalt külmemale ka vedelikes, seega soojast joogist kasu saamiseks peab vedeliku temperatuur olema keha omast kõrgem. Puhas vesi ei sisalda kaloreid ja me ei tarbi seda energia saamiseks. Külma vett juues kulub hulk energiat vee soojendamiseks kehatemperatuurini, seega talvel külmumise piiril olevat vett juues vajame me lisatoitu ainuüksi vee soojendamiseks.

Jättes kõrvale igasugu peened detailid ja kasutades ümardamist, toon näite: oletame, et joome vett temperatuuril 4 °C. Kehatemperatuurini (37,5 °C) jõudmiseks on vaja vett soojendada 33,5 °C võrra. 1 grammi vee soojendamiseks 1 kraadi võrra kulub üks kalor. Kui oleme joonud 250 g 4kraadist vett, kulub selle soojendamiseks seega 8375 kalorit, ümardatuna 8,4 kcal. Seda ei ole küll palju, kuid liitrite peale ikka koguneb. Lume või jää söömisega vee saamise eesmärgil on kurvem lugu, sest sulatamine võtab mitu korda rohkem energiat. Näiteks ühe grammi 0 °C jää sulatamiseks 0 °C veeks kulub 80 kalorit, seega kulutab sama koguse jää sulatamine koos vee jõudmisega kehatemperatuurini umbes 29,4 kcal. Lisaks suurendab lume ja jää söömine alajahtumise ohtu. Kui lund on vaja kasutada vee tarbimiseks, tuleks see võimalusel enne sulatada.

Utria dessandil on ainsa kõrvalise abina lubatud võistlejatele soe vesi, mida tugiisikud võivad kontrollpunktides anda. Siit joonistub välja tugiisiku olulisus sellel raskel talvisel võistlusel. Tihtipeale on võistkonna ja tugiisiku kokkupuuteaeg punktis üsna lühike, seega kasutavad paljud võistlejad kaheliikmelist abimeeskonda. Vesi võib peakorraldaja sõnul sisaldada ka teed, kohvi või puljongit, seega on võimalus soojal kujul energiat ammutada suur.

Vees lahustuvat materjali on mitmesugust, näiteks mõne puljongi kontsentratsioon vees on 100 g liitri kohta. Tee jällegi võib olla suurema kofeiini- ja tauriinisisaldusega kui energiajook. Puhast sooja vett saab kasutada rajal kergel kujul kaasas olnud kuivtoidu valmistamiseks – nii et tuleb olla loov. Füüsiline koormus retkel on suur ja energiavajadus tohutu, seega tasub kasutada igat legaalset õlekõrt.

Toit

Toitumine hõlmab toidu hankimist, tarbimist ja toitainete omastamist. Meie termodünaamiliselt ebapüsiv keha lakkab töötamast, kui katkeb energia juurdevool toitainetena. Kehas toitainete kasutamise üheks väljundiks on toodetud energia, mis kulub näiteks liikumiseks ja soojatootmiseks. Energia saamise eesmärgil ainevahetuseks kasutatavad toitained jagunevad laias laastus kaheks:
- makrotoitained (valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi);
- mikrotoitained (vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid).

Üldiselt on parim märguanne söömiseks näljatunne, kuid külmades oludes on meie keskmise sagedusega biorütm (seedekulgla rütm) häiritud ja normaalne toitekäitumine ei toimi. Lihtsamalt seletades on keha enda soojashoidmisega nii ametis, et reageerimine esmastele bioloogilistele vajadustele, nagu nälg ja janu, muutub teisejärguliseks. Lisame veel füüsilise koormuse koos väsimusega, mis tekitavad kehale stressi, ning meie veresoonte ja seedetrakti retseptoritelt ei jõua informatsioon enam toitekeskusesse.

Ööpäevane energiavajadus koosneb kahest osast. Esimene osa ehk põhiainevahetus kulub keha töökorras hoidmisele organite tööks ja püsiva temperatuuri hoidmiseks. Teise osa ehk tegevusteks kuluva ainevahetuse moodustab lisaenergia, mida kulutatakse tööks.

Põhiainevahetus on isikuti väga erinev, 80 kg kaaluval tavalisel 30aastasel mehel on see umbes 2000 kcal. Lisades kerge päevase liikumise, saame kuluks kuni 2500 kcal ööpäevas. Tavalisel talvisel väljaõppepäeval kulutab sõdur ööpäevas 4500–6000 kcal. Sellest tulenevalt kasutatakse talvel ka suurema kalorisisaldusega (5000 kcal) toidupakke. 8tunnise suusarännaku ja väliööbimisega ööpäevas kulub sõduril 7000–9000 kcal.

40tunnise Utria dessandi läbimiseks kulub meil keskeltläbi kuni 17 000 kcal. Sellest umbes 8% ammutame sisse vahetult enne rajaleminekut. 41% on meil füüsiliselt rajal kaasas. Kuni 20% saame tugiisikutelt sooja vedelikuna ja ülejäänud 31% võrra toetume vanale rasvale, viies energiatasakaalu miinusesse.

Järgnevalt vaatame lähemalt makrotoitaineid:

Süsivesikud on peamised energiaallikad ja moodustavad päevasest vajadusest 60%. 1 gramm süsivesikuid annab 4,1 kcal. Süsivesikuid kasutab keha energia tootmiseks, energeetilise varu (glükogeeni) tootmiseks, ehituslikes ja kaitsefunktsioonides. Suure füüsilise pingutuse korral on süsivesikud peamiseks energiataastajaks.

 

Rasvad on toitainetest kõige energiarikkamad ja moodustavad päevasest vajadusest 25%. Võimelised asendama süsivesikuid. 1 gramm rasvu annab 9,3 kcal. Rasvu kasutab keha energiarikka varuainena, termoisolatsiooniks, struktuurses rollis ja mehaaniliseks kaitseks. Organism on võimeline kasutama ainult teatud koguse rasvu. Järjepidevat keskmise või madala koormusega tööd tehes on rasvad peamiseks energiaallikaks.

 

Energiatasakaaluga on samamoodi nagu vedelikutasakaaluga, ent vee asemel räägime toidu ehk energia tarbimisest. Kui kulutame rohkem kui tarbime, hakkab keha kasutama ladestunud energiavarusid, tarbides vajadusest rohkem – ladestama.

Alla 65% maksimaalse kehalise koormuse (maksimaalne hapnikutarbimine, VO2 max) korral valib organism süsivesikute ja rasvade vahel, eelistades harjumuspärast.

Üle eelnimetatud protsendi pingutades ei suuda keha piisavalt kiiresti rasvadest energiat toota ning süsivesikute kasutamine suureneb. Utria dessandile minnes on enne võistlust kasulik harjutada ennast rasvadieedile, sest siis keskendub keha rasvade põletamisele energiaks. Võistlusel on iga kaasa tassitud gramm arvel ning eeltoodust järeldame, et 1 kg kaasaskantavat rasva annab 9300 kcal, samal ajal kui 1 kg süsivesikuid annab 4100 kcal. Üldjuhul jääb koormus Utria dessandil alla 65%, erandiks on füüsilist pingutust nõudvate ülesannete täitmine, ajagraafikusse kiirustamine või vastutegevusega tegelemine. Seega – rasvadieet on igal juhul mõistlik valik.

Võistlus

Meie võistkond kasutab Utria dessandil alati kahte tugiisikut. Paaris jõuab nelja võistlejat kiiremini teenindada. Tegevus kokkupuutel näeb välja selline, et võistlejad saavad sooja vedeliku nina ette ja tugiisikud hoolitsevad ülejäänud termoste-pudelite eest. Eelnevalt on priimustel soojendatud vesi termostesse valmis pandud ning võistleja saab valida magusa või soolase rüüpe vahel. Alati saab järgmisesse punkti vajalikku segu tellida. Tiheda graafikuga ööl saab üks toetajaliige vajadusel puhata ja üldse on seltsis mugavam töid jaotada.

Rajal kanname kaasas peamiselt maitsestamata või lahjalt maitsestatud vett. Igal võistlejal on termos, mis võimaldab vähemalt ühe pausi ajal külma toidu kõrvale sooja maitsta. Rasvase toidu eelis süsivesikurikka ees on madalam külmumistemperatuur. Šokolaad muutub miinuskraadidel kiiresti hambale ebameeldivalt kõvaks, rasvarikast vorsti närida on pisut meeldivam. Soe vesi termoses aitab jällegi manustada külmunud süsivesikuid.

Eraldi söögipeatusi me ei tee, vaid toitume sageli väikestes kogustes. Vedelikuga samamoodi. Vedelikutasakaalu miinusesse minekust annab märku urineerimine harvemini kui 2,5tunnise vahega ja uriini tume värvus, mis lumel on eriti hästi näha. Võistlusel ei saa lubada füüsilise sooritusvõime langust vedelikukaotuse tõttu. Paariks suuremaks toidukorraks on rajale jaotatud kaks Tactical Foodpack’i, milleks saab sooja vee tugiisikutelt.

Enne võistlust läheme paari päevaga üle rasvadieedile, viies nii organismi eelistatult rasvu põletama. Vahetult enne rajaleminekut nuumame kere viimase mugava piirini kaloreid täis – kergem kõhus kui õlgadel. Lisaks energia ja vedeliku tasakaalu plussiviimisele teeme ka nädalase magneesiumikuuri, mis on olulisem soojadel võistlustel. 2018. aasta Utria dessandi rajale võttis leitnant Priit Lillemets näiteks kaasa 7113 kilokalori jagu toitu – jah, me loemegi kaloreid. Samuti loeme järelejäänud ja kasutatud kalorite hulka, see päästab järgmise aasta dilemmast, mida ja kui palju võtta.

Pärast võistlust kirjutame alati tagasiside, kus on kommenteeritud kõike, alates toidust ja riietusest kuni selleni, kuidas mõnda ülesannet oleks saanud paremini teha. Tänu nendele märkmetele on võistluse läbimine muutunud oluliselt mugavamaks.

Artikkel on valminud koostöös ajakirjaga Kaitse Kodu!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee