Militaar

Hitleri rakettlennuk Komet (2)

Imeline Ajalugu, 19. jaanuar 2019, 15:00
Messerschmitt ME 163B (Komet)Foto: Vida Press
Sellal kui liitlased kõrgel lendavate pommitajatega Saksa linnu purustasid, töötasid Saksamaa parimad insenerid välja erakordselt kiire rakettlennuki, mis suutis nelja minutiga 12 kilomeetri kõrgusele tõusta. See väike, kompaktne hävituslennuk oli maailmasõja kiireim lennumasin.

Wolfgang Späte tulipunane rakettlennuk sööstis peaaegu vertikaalselt üles õhku. Kiirus oli nii suur, et 32-aastase piloodi keha suruti tugevasti vastu istet. Oli 1944. aasta 14. mai.

„Ameeriklased lendasid kiirusega 350 km/h, samas aga võis minu kiirusmõõdikult lugeda 700 km/h. Näis, nagu seisnuks vaenlase lennukid õhus paigal, kui ma raketina nende vahele sööstsin,“ kirjeldas piloot hiljem.

Spätel oli plaan, kuidas USA hävitajatest jagu saada: „Ma otsustasin ühe neljast hävitajast enda kiirust aeglustamata alla tulistada, seejärel jätkata tõusu, enne kui kolm ülejäänut reageerida jõuavad, ja niimoodi tähtede poole kaduda.“

Täpselt siis, kui Späte lennumasin oli ründepositsioonil umbes 300 meetrit vaenlase all, jäi rakettlennuki mootor äkki seisma. Sekundi murdosa vältel muutus välkkiire raketthävitaja mõnetonniseks mootorijõuta metallikamakaks. Kirudes püüdis Späte mootorit käivitada, samal ajal kui vaenlase lennuk teda märkamata aeglaselt kadus.

Pärast mõningat närvilist katsetamist käivitus mootor lõpuks metsiku möiratusega. Späte jätkas jahti vaenlase lennukitele, mida ta nüüd nägi üksnes tillukeste punktidena silmapiiril. Käega surus ta juhist ettepoole, et maksimumkiirust saada. Punktid kasvasid suuremaks ning Späte võttis ühe lennukitest sihikule.

„Just sel hetkel tundsin, nagu oleks hiiglaslik käsi vasaku tiiva alla surunud,“ kirjutas Späte seda lendu meenutades.

Ta kontrollis kohe kiirusmõõdikut – see näitas 960 km/h. Lennuk oli helikiirusele nii lähedal ja õhk tiiva pinna ümber niivõrd kokku pressitud, et õhk liikuski nüüd ülehelikiirusel. Erinevus lennuki ja õhu kiiruse vahel tekitas ohtliku turbulentsuse. Välgukiirusel vähendas Späte kiirust ja taastas lennuki üle kontrolli. Nüüd asus ta kaugel vaenlase lennuki all. Võimalus teda sellelt vahemaalt tabada oli väike.

„Ma otsustasin rünnaku katkestada. Esimene lahing pidi olema täistabamus ohutu naasmisega baasi.“

Hitleri uus imerelv, rakettlennuk Me 163B, oli esimesel lahingumissioonil ebaõnnestunud. Späte teadis, et saab varsti uue võimaluse.

Pikemalt detsembrikuu Imelises Ajaloos.