Militaar

Täpsusrelvade areng ehk Tuleviku täpsusrelvad on modulaarsed 

Heikki Kirotar, Snaiprigild , 22. jaanuar 2019, 13:40
 Heikki Kirotar
Teeme alguseks ülevaate modulaarsete täpsusrelvade ajaloost ja tutvume lähemalt Sako modulaarse täpsusrelvaga TRG M10. Modulaarsete relvasüsteemide peamine mõte on oluline rahasääst, sest ostetakse üks relvasüsteem ja sellele vahetatavad relvarauad, lukud ja salved, mille hind on oluliselt madalam kui kahel eraldi relvasüsteemil.

Täpsusrelva komplekt maksab tänapäeval 12 000–15 000 eurot, millest relv maksab 40–45% ja optiline sihik sama palju, ülejäänud hinna moodustavad varusalved, summuti, kandekott, bipod jne. Näiteks Sako TRG M10 hulgihind on u 7000 eurot, kuid sellele on vaja veel mitme tuhande eest varustust juurde osta. Samal ajal maksab vahetusraud koos lukuga natuke üle 1000 euro. Täpsusrelva raud kannatab sõltuvalt laskemoonast ja hooldusest 5000–10 000 lasku enne vahetamist.

Baasväljaõppel ning 300–800 m laskekaugustele saab kasutada kaliibrit 308 Win. Kui eeldatavad laskekaugused ületavad 500 m või sihtmärgid kasutavad kaitsevarustust, minnakse üle suurema kaliibriga laskemoonale, mille läbivus on oluliselt parem.

Meenutame, et 7,62 NATO terasest mantliga täismantelkuul M80 läbistab 300 m kauguselt kuni 4 ja 500 m kauguselt kuni 3 mm terasplaati, sama kaliibri soomustläbistava südamikuga kuul M61 vastavalt 7 ja 5 mm, millest tavaliselt ei piisa kaasaegsete NIJ IV või GOSTi 6 klassi kaitseplaatide läbistamiseks. 7,62 kuulid kaaluvad 9,5 g ja on algkiirusega 830 m/s. Samas praktiliselt kahekordse kineetilise energiaga 16,2- või isegi 19-grammine soomustläbistav kuul 338 Lapua Mag algkiirusega 900 m/sek suudab läbistada IV klassi kuulikaitseplaati vastavalt 500 ja 600 m kauguselt.

Mitte vähem oluline ei ole ka padrunite hind, täpsuslaskur peab harjutamiseks tegema aastas vähemalt 1000 lasku. 308 Win täpsusmoona 1 lasu hind on 1,5–2 eurot ja magnumitel 4–6 eurot, mis teeb laskeväljaõppe väiksema kaliibriga oluliselt odavamaks. Kui eeldada, et eri kaliibreid kasutatakse võrdselt, siis tähendaks see laskemoona hinda 500 x 1,75 ja lisaks 500 x 5 ehk 3375 eurot aastas iga relva kohta. Kui see summa tundub suur, siis – ainult magnumiga lastes kuluks padrunite ostmiseks vähemalt 5000 eurot aastas.

Pealegi on suuremal kaliibril suurem tagasilöök, millega harjumine võtab aega, ning kuulide ohukaugus erineb 3 kilomeetrit. Miinuseks on muidugi see, et korraga on võimalik kasutada ühte relvasüsteemi, kuid plussid on oluliselt kaalukamad ja riigid lähevad järjest üle modulaarsetele täpsusrelvadele.
USA eriüksused soovisid paremaid täpsusrelvi

Enamik modulaarseid täpsusrelvi said alguse pärast seda, kui USA erioperatsioonide väejuhatus kuulutas 15. jaanuaril 2009. aastal välja konkursi uuele täpsusrelvale kaliibriga 300 Win Mag või 338 Lapua Mag.

Eesmärgiks oli leida asendaja olemasolevatele poltlukuga täpsusrelvadele, mis olid valdavalt alates 1988. aastast Remington 700 baasil ehitatud M24 täpsuspüsside erinevad modifikatsioonid kaliibriga 308 Win. M24 oli hea ja töökindel relv, kuid selle maksimaalne laskekaugus ei ületanud 800 m ning kuulide läbivus kaitsevestide vastu oli nõrk.

Rasked täpsuskuulid on vasesulamist mantliga ja tinasüdamikuga, mis erinevalt kõvast terasesulamist, teravaotsalise südamikuga soomustläbistavast kuulist lähevad kõvemat materjali tabades lömmi või purunevad tolmuks.

Uuele relvasüsteemile esitati väga karmid tehnilised nõuded, millest tähtsamad olid:
• 15 10-lasuliste seeria (tavaliselt testitakse täpsust 3–5 lasu seeriatega) keskmine kõrgushajuvus 300 kuni 1500 m kaugusele mitte üle 1 MOA, kusjuures kõige halvema seeria hajuvus ei tohtinud ületada 1,5 MOA. See tähendas, et 300 m kaugusel pidid kõik kuulid mahtuma 87 mm ning maksimaalselt laskekauguselt 435 mm ringi sisse. Selline täpsusnõue võimaldab tabada inimesesuurust sihtmärki ka maksimaalselt laskekauguselt;
• relv pidi tegema vähemalt 1000 lasku ilma tõrgeteta;
• relva pidi saama ilma keerulisemate tööriistadeta lahti võtta ja uuesti kokku panna alla 2 minutiga ning relva null ei tohtinud muutuda. Sisuliselt tähendas see laskuri võimalust relvarauda vahetada;
• konkursil said osaleda nii poltlukuga käsitsi ümberlaetavad kui poolautomaatsed relvad.

Oma relvad esitasid lisaks USA firmadele Armalite, Barrett, Desert Tactical ja Remington ka Blaser Saksamaalt, Accuracy International Suurbritanniast, PGM Prantsusmaalt, FN Ballista Belgiast ja Sako Soomest. Pärast katsetusi jõudsid finaali ainult 2 relva, 18. märtsil 2013 valiti välja Remingtoni MSR ehk Modular Sniper Rifle Sako TRG M10 ees, kusjuures mitteametlikel andmetel oli Sako esitatud relvasüsteem tehniliselt parem, kuid kaalukeeleks sai tõsiasi, et Remingtonid ehitatakse USA-s, Sakod aga Soomes.

Kuidas Sako TRG M10-ga laskmine väljanägi, loe pikemalt juba Kaitse Kodust!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee