Militaar

Relvad sõjast sõjani 

Aku Sorainen, relvakollektsionäär, 26. jaanuar 2019, 10:55
Browning (FN) 1910 oli üks Eesti ohvitseride meelisrelvi.Foto: Aivo Põlluäär/Eesti Sõjamuuseum
Juba enne tööstusrevolutsiooni algust kuulusid insenerid, kes konstrueerisid ja arendasid tulirelvi, insenerkonna paremikku. Oma sõjaväe relvastamine parimate saadaolevate relvadega ja nende tootmise korraldamine oli iga suurriigi, aga ka paljude väiksemate riikide üks tähtsamaid prioriteete ja selles valdkonnas raha kokku ei hoitud.

Areng kiirenes tööstusrevolutsiooni ajal ja eriti alates 19. sajandi teisest poolest, kui kasutusele võeti tagantlaetavad vintpüssid. Suurriikide omavahel võistlevate relvakonstruktorite eesmärgiks oli suurem tulejõud: laskekiiruse, -täpsuse ja -kauguse suurendamine. Vintpüsse valmistati nüüd masstoodanguna, sest kohustusliku ajateenistuse kehtestamine pani aluse miljoniliste reservidega armeedele, mis vajasid lihtsalt toodetavat, aga ka lihtsasti käsitsetavat ja õpetatavat standardrelva, mis pidi rahuldama jalaväetaktika nõudmised.

 

Eesti Sõjamuuseumis avatud ajutine relvanäitus vaatleb tulirelvade arengut aastatel 1891–1939 ja seda ühe tulirelvakollektsiooni näitel. Mõned relvad pärinevad ka varasemast ajast, näiteks 1877.–1878. aasta Vene-Türgi sõjas türklaste kasutatud Winchesteri 1866. aasta vintpüss, venelaste Berdan II ning revolvrid Smith & Wesson Russian.

Vabaduse toonud relvad


Eesti ja Soome vabadussõdade sõjarelvad olid sarnased ja valik oli väga kirju, sest relvi tuli hankida väga erinevatest allikatest. Soome valged ja Eesti valitsus soetasid relvi Euroopast ning võtsid üle lahkuva Vene sõjaväe (Eestis ka Vene Loodearmee) ja punaväe relvi.

Eesti sai alguses relvaabi Soomest ja brittidelt ning Landeswehri sõjas võitis vastastelt ka Saksa relvi. Näitusel on relvi, millega võideldi Eesti Vabadussõjas:

• Kuulipildujad Maxim, Madsen, Lewis, Vickers ja MG08/15;
• Vene ja „USA“ vintpüssid Mossin-Nagant M1891, samuti Jaapani Arisaka ja Saksa Mauser 98;
• Vene revolvrid Nagant ja Smith & Wesson Russian ning Briti Webley;
• USA püstolid Colt 1911, Belgia Browning (FN) mudelid 1900, 1903 ja 1910 ning Saksa Mauser C96 ja Parabellum P08.

Pärast Vabadussõda võeti Eesti relvastusse Vene Loodearmeelt saadud Briti vintpüssid P-14, mis lisandusid Vene kaliibri relvade kõrval siis juba laialdaselt kasutusel olnud Briti .303-kaliibri relvadele. 
1920. aastatel osteti Eestisse Bergmann MP-18 püstolkuulipildujaid. Selle asemele tuli peagi Eestis arendatud püstolkuulipilduja Arsenal Tallinn M23.

Suurem osa Arsenali püstolkuulipildujad müüdi aastatel 1938–1939 Lätti ja Hispaaniasse ning asemele osteti KP-31 Suomi püstolkuulipildujad, mida saadi enne NSV Liidu okupatsiooni algust ilmselt 485 tükki. 1930. aastatel kaitseväe relvastus ühtlustus ja 1940. aastal oli põhiline relvastus järgmine:

• raskekuulipilduja Maxim ja kergekuulipilduja Madsen kaliibriga 7,62 x 54R;
• vintpüss Mossin-Nagant M1891 kaliibriga 7,62 x 54R (mille osi toodeti Tallinna Arsenali tehases) ja Briti P-14 kaliibriga .303;
• püstolkuulipilduja KP-31 Suomi kaliibriga 9 x 19 mm ja mõned Arsenal Tallinn M23-ed kaliibriga 9 mm Browning Long
• püstol Browning Hi-Power (FN Mod 35 HP) kaliibriga 9 x 19 mm hakkas asendama Browning (FN) 1903. aasta mudelit (kaliibriga 9 mm Browning Long).

Eesti ohvitserid soetasid tihti isiklikuks relvaks Browning (FN) 1910 ja vähesel määral ka Walther PP või PPK püstoleid, kõik kaliibriga 7,65 mm.

Kuidas oma relvastust uuendasid samal ajal teised riigid, loe täpsemalt Kaitse Kodust!.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee