Mehele

Kuus asja, mida sa tõenäoliselt Aleksander Suure kohta ei teadnud (4)

Toimetas Aare Kartau, 31. jaanuar 2019, 18:20
Aleksander Suure ratsamonument Thessalonikis Pixabay
Hiljuti avastasid ajaloolased, et Makedoonia kuulsaim valitseja Aleksander Suur (356-323 eKr) suri haruldasse haigusesse, mis jättis teda kuueks päevaks halvatuks. Arvatakse, et Aleksandri matuseid valmistati ette juba siis kui ta veel elus oli, sest täieliku halvatuse tõttu polnud aru saada, et kuningas hingab. HistoryExtra esitab eduka väejuhi kohta veel 6 huvitavat teadmist.

1. Aleksander mängis polot

2. Ta võis olla klaasist keras vette sukeldunud

Peale Aleksandri surma levisid lood, et valitseja oli klaaskera sees ookeanisse sukeldunud. Samal perioodil elanud Kreeka filosoof Aristoteles on kirjutanud seadeldisest, mis võis sukeldumise otstarvet täita. Seega pole ilmtingimata võimatu, et Aleksander võis olla sellist instrumenti näinud või koguni ise seda katsetanud, sest ta oli tuntud teadmistejanu ning uudishimu poolest.

3. Me teame peaaegu täpselt, milline Aleksander välja nägi

Azara herm, mis on roomlaste koopia Kreeka skulptor Lysippuse poolt loodud Aleksander Suure büstist, on tänaseni säilinud. Lysippus oli Aleksandri „ametlik“ kujur. Kuigi Rooma koopia ei pruugi olla originaaliga üks-ühele sarnane, arvatakse siiski, et see on täpseim Aleksandrit kujutav kunstiteos, mis on säilinud.

Azara herm Louvre'is Wikimedia Commons

4. Suur osa Plutarchose kirjutatud tekste Aleksander Suure kohta võivad olla fiktsioon

Kreeka ajaloolase ja biograafi teos „Paralleelsed elulood“ on suureks abiks antiikmaailma mõistmisele. Paljuski tema kaudu teame antiikmaailma suurmeeste elukäike. Siiski meeldis Plutarchosele liialdada ning tekste enda soovi järgi täiendada. Ta kirjutas oma tekstid ligi 400 aastat peale Aleksandri valitsusaega, seega polnud tal ei otsest infot ega palju kirjalikke allikaid Makedoonia valitseja kohta.

5. Aleksandri lemmikuks sõjataktikaks oli faalanks

Faalanks oli jalaväe formatsioon, mis koosnes tihedalt üksteise kõrvale reastunud sõduritest, kes suunasid pikad odad vaenlaste vastu. See oli efektiivne ning sõdurid ei vajanud palju rasket kaitsevarustust. Kreeklastelt üle võetud sõjataktikat oli täiendanud Aleksandri isa Philippos II.

6. Sõbra surres korraldas Aleksander kuluka matuse

Hephaestion oli Makedoonia noore väejuhi usaldusisik, parim sõber ning mõne väite kohaselt ka armuke. Kui Hephaestion teadmata põhjustel suri, oli Aleksander oraaklilt küsinud, kas sõpra peaks mälestama jumal või kangelase vääriliselt. Saanud vastuse, et sõpra tuleb matta nagu kangelast, korraldas Aleksander tema auks suurejoonelised matused.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee