Militaar

Toomas Alatalu: 2018 – valged valed ja mustad tõed (1)

Toomas Alatalu, politoloog, 8. veebruar 2019, 10:25
 Karri Kaas
Aasta 2018, millest jäi kõlama küüniline pragmaatilisus, saatjaiks näpuvibutused ja nõutud peavangutused.

Möödunud aasta tulevärgist tõuseb positiivsena esile USA presidendi Trumpi ja Põhja-Korea diktaatori Kim Chŏng-un’i üllatuskohtumine Singapuris (10.–12. juuni), mis lõi selgelt uue õhkkonna Korea poolsaarel ja selle ümbruses.

Enamik toona kõlanud lubadustest on küll veel täitmata, aga ainuüksi tekkinud suhtlus kahe tuumarelva omava riigi vahel on saavutus.

Suurriikide mõõduvõtmise peaareenil Süürias tuvastati mullu uus keemiarelva kasutamine (7. aprillil), mille kardetud järg jäi õnneks tulemata. Samas jäi ka Süüria valitsusvägedel Venemaa sõjalisest toetusest hoolimata lõplik võit kodusõjas saavutamata ehk siis sõja lõpp lükkus edasi.

Kui midagi üldse lahendati, siis oli see Brexit, sest Inglismaa Euroopa Liidust lahkumise tingimustes suudeti lahendus leida. Selgus tuli ka Trumpi positsioonide kohta USA-s – ta võitis Kongressi nn vahevalimistel enamuse senatis (53:47) ja kaotas selle esindajatekojas (tavaliselt kaotatakse mõlemad).
Veelgi olulisem oli see, et hämast eristus peamine – tegelikult on Trump Kremlile märksa tõsisem peavalu, kui seda olnuks demokraat Hillary Clinton.

Trump on Venemaa suhtes rakendanud säärased sanktsioonid, mille kõrval demokraatide tegemised 2014–2016 lihtsalt kahvatuvad.

Tagatipuks on Trump elavdanud kogu maailma poliitikat kaubandussõdade vallandamisega, paremustamaks USA majanduspositsioone kodus ja võõrsil. Sama ka USA üleoleku tagamiseks tuumarelvastuses, milleks öeldi lahti kahepoolsetest lepingutest Kremliga. Lähiaja segaseima seisu tekitas USA teade lahkuda kuuepoolsest Iraani tuumaprogrammi lepingust.

Mind kah

2018. aasta eripäraks tuleb aga pidada seda, et üle hulga aja osutusid peakangelasteks küllalt tavalised, kuid tuntud inimesed, ja seda inimõiguste võtmes. Meedia vahutamist arvestades peab esimesena mainima #metoo ohvreid ja süüdlasi.

Tegelikult sai neiski kõlanu kohati tagasikäigu, sest kunagi varem pole nii palju uudiseid osutunud valedeks (fake news), kui seda juhtus mullu, ja kunagi varem pole riigijuhid niimoodi meediaga konfliktitsenud kui mullu.

Sõnakasutuse täpsus sai taas probleemiks ning see vajutas oma pitseri aasta kõige nimekamaile hättasattunuile ja seda tulenevalt suures poliitikas püsivatest kommetest.

Pingestunud suhted tippude vahel on alati soosinud nn. isetegevust all ehk püüdu ära aimata ja ka täita peremehe võimalik soov. Just seda selgitust pakuksin venelaste katsele tappa Inglismaal Venemaa luure reetnud polkovnik Skripali, kelle mürgitamiskatse maksis lõpuks hoopis ühe tavalise briti elu.
Mürgitamiskatse toimepanek võõrriigi pinnal sünnitas aga erakordse vastureageeringu, millel pole analooge – demokraatlikest riikidest saadeti Venemaale tagasi ligi 200 isikut, keda süüdistati luuramises. Aasta lõpuks lisandus neile veel üle 300 isiku, ent ka majandussanktsioonid, mida kehtestades mainiti otse, et neid põhjustas Skripalide mürgitamiskatse. Nii vastas vaba maailm autoritaarsest režiimist tulnud katsele tappa vaba inimene vabas ühiskonnas.

Pikemalt loe Toomas Alatalu 2018 aasta analüüsi Kaitse Kodust!

1 KOMMENTAAR

q
Qwert 8. veebruar 2019, 13:16
Hea jutt, aga mis puutub Skripalide "mürgitamisse", siis oleks võinud autor pöörata tähelepanu Anonymose poolt jaanuari algul lekitatud fail...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee