Militaar

Sõjaraud ehk Mida teha, kui sillad on põlenud (3)

Asso Puidet, 11. veebruar 2019, 09:25
Leopard 1 sillatank koos Eesti kaitseväe ja Hollandi pioneeridega Ahja jõe kallastel.  Eesti Kaitsevägi
Teise maailmasõja võimsate avaakordide järelkajas, 1940. aasta alul, eemaldas Saksa sõjatööstus kahekümnel Panzer IV tankil tornid, asendades need sillalaotussüsteemiga. Veel sama aasta lõpus aga leiti, et tavatanke on ikka rohkem vaja kui sillatanke. Kõik kakskümmend said sildade asemel taas kahuri.

Nüüd, kaheksakümmend aastat hiljem, on NATO sama küsimuse ees: kui palju on meil lahingumasinate kõrval vaja toetusmasinaid? Kas, pole küsimus. See, kui kiiresti on NATO võimeline oma löögirusika konfliktipiirkonda suunama, sõltub suuresti veekogude ületamise võimest.

Selles vajaduses võib veenduda, vaadates Euroopa kaarti, millest jookseb ristipidi läbi rida massiivseid jõgesid. Alustades meile lähemast, Lätit poolitavast Daugavast, sealt edasi Leedu pikim, Nemunase jõgi, Poola kaheks lõikav Visla jõgi, selle kõrvalt, Saksa piirilt jooksev Oder, Saksamaad risti läbivad Elbe ja Rein. Ja muidugi Doonau – kümmet riiki läbiv superjõgi. Loetelu võiks jätkata. Kõik need jõed võivad saada takistuseks vägede liigutamisel, muutes sillad logistika võtmekohtadeks. Aga see pole probleem, kui sul on taskus terve võtmekimp ehk sillamasinad.

Ujuv või toetuv

Iseasi, kas piisavalt või mitte, aga NATO-l leidub varustust, millega üle veekogude pääseda. Alates amfiibsete omadustega kergsoomukitest, nagu näiteks prantslaste jalaväe lahingumasin VBL, mille kohta saab lugeda näiteks Kaitse Kodu! eelmise aasta teisest numbrist. Muidugi erinevad sillalaoturid. Viimaste hulka võib lugeda ka näiteks meie Scoutspataljoni pioneeride kasutuses olevad, Hollandist soetatud ja Leopard 1 baasil valmistatud sillatankid, mis tehniliselt lahenduselt sarnanevad Panzer IV baasil ehitatud sillatankidele, mida Saksa armee kasutas 1940. aastal Prantsusmaal ja Belgias.

Leopard 1 peal on kahuritorni asemel kaks üksteise kohal asuvat alumiiniumsulamist sillakomponenti. Takistuse ületamiseks liigub silla alumine osa tankist ettepoole, kuni joondub silla ülemise osaga, nõnda et silla kaks osa saab omavahel ühendada. Seejärel tõstetakse sild üle takistuse ja toetatakse pinnasele.

Leopard 1 tanki baasil valmistatud sillatank kannab silda, millega saab ületada kuni 20 meetri laiust tõket, olgu selleks siis veetakistus või tankitõrjekraav. Paigaldatud silla kandevõimeks on ligikaudu 80 tonni. Kui tingimused lubavad, on võimalik mitu silda omavahel ühendada ning selliselt pikendada ületatava takistuse laiust.

Rääkides sillavõimekusest, ei saa mööda minna ka 2015. aastal meie 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonile soetatud neljast Ukraina päritolu lahingutoetussillasüsteemist TMM-3M. Nimetatu koosneb veokist Kraz 63221, millel on peal 10,5 meetri pikkune ja 4,2 meetri laiune käärsüsteemis lahti volditav, kuni 60 tonni kandev sillamoodul. Moodulid on omavahel liidetavad ja nii on võimalik nende nelja masinaga luua kuni 40 meetri pikkune sild, millest piisab enamiku siinsete veekogude ületamiseks.

Masinal töötab neljaliikmeline meeskond, kel ühe sillamooduli paigaldamiseks kulub ideaaltingimustes 12 minutit. Selle sillasüsteemi kas just puuduseks, aga eripäraks on asjaolu, et see toetub veekogu põhja – mistõttu ei saa TMM-3Mi sillasüsteemi kasutada näiteks seal, kus veekogu sügavus on rohkem kui 3,5 meetrit.

See on ka põhjus, miks mõne veekogu puhul võib olla parem kasutada ujuvaid, pontoonsildu. Läinudkevadisel suurõppusel Siil demonstreerisid Saksa pioneerid siinsetel vetel ühe taolise, IRB (Improved Ribbon Bridge ), võimekust. See sillasüsteem koosneb põhimõtteliselt kahest komponendist. Esmalt lastakse vette spetsiaalsed sillapontoonide liigutamiseks mõeldud madalad, motoriseeritud veesõidukid. Seejärel juba veokite või näiteks kopteritega kohale toodud, alumiiniumist, neljaks volditud sillapontoonid, mis veega kohtudes end automaatselt lahti voldivad, moodustades ligi 7 meetri pikkuse ja kaheksa meetri laiuse parve.

Et parvedest sild moodustada, haagitakse sillakomponendid veesõidukite külge, mis need siis reastavad, nõnda et meeskonnad saaksid need omavahel ühendada.

Saja meetri pikkuse silla rajamine koos sildumis- ja maabumisrampidega võtab aega umbkaudu pool tundi. Silla kandevõime on piisav ka NATO suurimatele ja raskeimatele tankidele, nagu Leopard 2, Abrams ja Challenger 2. Selle sillasüsteemi nõrgaks kohaks on aga asjaolu, et see on konstrueeritud kasutamiseks veekogus, kus veevool ei ole kiirem kui 3 m/s.

Pikemalt erinevatest sillatüüpidest loe juba Kaitseliidu ajakirjast Kaitse Kodu!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee