Militaar

Sõjasaak kehutas soomlasi lahingusse (1)

Imeline Ajalugu, 13. veebruar 2019, 17:25
Põhja Pojad saabumas Tallinna 1918. aastal.Foto: Wikimedia Commons
1919. aasta veebruari üks silmapaistvamaid sõjalisi operatsioone oli Alūksne (saksapäraselt Marienburg) vallutamine Soome vabatahtlike ehk Põhja Poegade rügemendi poolt. Seda sõjaretke on peetud soomlaste saagiretkeks ning seetõttu on kasulik selgitada selle sõjalist mõju.

Ehkki suurem osa Eestit oli 1919. aasta jaanuaris punaväest vabastatud, jätkusid veebruaris võitlused Eesti lõunapiiri äärsete alade pärast Võrumaal ja Valgamaal, samuti Setumaa pärast. Punaarmee asus Misso all juba 7. veebruari paiku vasturünnakule ning punaste eesmärk oli eelkõige Riia–Pihkva kivitee hoidmine oma kontrolli all.

Tallinna kaitsepataljon pidi tungima Võrumaal edasi Läti piirile Riia–Pihkva kivitee poole ja hõivama Laura – Vana-Laitsna – Oppekalni (Apekalnsi) rajooni. Alūksne alevikku pidi ründama ainult Eesti ratsaväe eskadron, et segadust tekitada ning raudtee läbi lõigata, kergendades nii soomlaste edasitungi.

Loe soomlaste sõjakäigust Lätimaale lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!

1 KOMMENTAAR

s
sherlock 13. veebruar 2019, 17:33
Vähemalt Soome meedias kajastati Põhjapoegade tegutsemist eestis kui kaitseotstarbelist, venelased oleks eesti vallutamise järel juba kahest suunast Soomet rünnanud ja seda kardeti, soomlased tulid, et venelased eesti territooriumil maatasa teha.