Militaar

Seitse asja, mida sa tõenäoliselt Verduni lahingu kohta ei teadnud 

Toimetas Aare Kartau, 21. veebruar 2019, 19:20
Prantsuse sõdurid Verduni saabunud varustust maha laadimas.Foto: AFP/Scanpix
Täna, 103 aastat tagasi, algas Saksa keisririigi ja Prantsusmaa vägede vahel Verduni lahing. Sakslaste eesmärk oli Antanti nõrgestamiseks prantslased I maailmasõjast välja puksida. Eeldati, et Prantsusmaa võtab strateegiliselt olulisel positsioonil asuva Verduni kaitsmist tõsiselt. Nii ka oli. HistoryExtra on reastanud 1916. aastal toimunud lahingu ja linna enese kohta seitse huvitavat teadmist.

1. Verdun on eksisteerinud enam kui 2000 aastat

Samal teemal

Esmalt Virodonum'iks nimetatud linn kuulus algselt keltidele, kelle asula kohta praeguse Verduni aladel on teateid juba 450 aastal eKr. Aastal 57 eKr hõivasid asula roomlased. Keskajal sai Verdunist oluline kaubateede ristumiskoht.

2. Verdun oli Saksa- ja Prantsusmaa vahel tüliõunaks juba ammu enne 1916. aastat

843. aasta Verduni leping jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. Linn ise jäi Kesk-Frangi riigi võimupiirkonda. Hiljem liideti see Püha-Rooma keisririigi koosseisu. Verduni leping põhjustas Lääne-Euroopas kuni 20. sajandini konflikte. Linn sai tüliõunaks nii Valois-Habsburgide sõdades 15.-16. sajandil kui ka Prantsuse revolutsiooni käigus, mil Preisi väed piirasid 1792. aastal edukalt Verduni .

3. Verduni kaitserajatised ehitati põhjalikult enne I maailmasõda ümber

1888 aastal tugevdati olemasolevaid rajatisi spetsiaalse betooniga. Verduni fortid olid I maailmasõja puhkedes väga hea kaitsevalmidusega. 1914. aastaks ulatus kindlustatud tsoon kuni kümne kilomeetrini, mis oli mehitatud ning suurtükkidega relvastatud. Prantsuse valitsus kulutas aastatel vahemikus 1874-1914 Verduni kaitserajatistele 820 miljonit franki.

4. Oli esimene tänapäevane lahing, kus sõjaväe varustamine toimus veoautodega

Kuna raudteed, mille kaudu linna varustati, olid sakslaste poolt läbi lõigatud, tuli prantslastel leida alternatiivne lahendus. Verduni hakkasid varustama 3500 veoautot, millest üks osa tõi linna kaitsjatele varustust ning teised viisid linnast haavatud või vabastatud sõdureid sisemaale.

Prantsuse sõdurid Verduni saabunud varustust maha laadimas.Foto: AFP/Scanpix

5. Tuvi sai lahinguvapruse eest teenetemärgi

Vaux forti jäänud major Sylvain Eugene Raynal proovis lootusetu katsena kindlustust sakslaste vastu hoida. Viimased olid läbi lõiganud telefoniliinid, mis Raynali prantslastega ühenduses hoidsid. Raynali kasutusse oli jäänud viimane infoedastamisviis – Kirjatuvi nr 787–15. Tuvi saateti 4. juunil välja, et saata liitlastele teade, et fort on gaasirünnaku all. Mürgistest aurudest hoolimata viis lind sõnumi kohale, kuid suri kohe peale eesmärgi täitmist. Postuumselt määrati  Kirjatuvi 787–15le  Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk – Auleegioni orden.

6. Verdunis toimus maailma esimene suurtükiväe lahing

Suurtükitules kaotati I maailmasõjas enim inimelusid. Sakslased ohverdasid oma vägesid, et prantslased vastuhakule meelitada, ning neid siis suurtükkidega hävitada. Sakslaste turmtuli erinevate suurtükkidega oli meeletu.

7. Verdun ja tundmatu sõduri valimine

I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud Pariisis Arc de Triomphe'i võlvi all on üks kuulsamaid mälestusmärke sõjas langenutele. Kaheksa läänerindel hukkunud tundmatu sõduri säilmed viidi 1920. aastal Verduni, kus 123. jalaväerügemendi reamees Auguste Thien valis mälestusmärgi jaoks välja kirstu nr 6. Kuuendas kirstus puhkav nimetu sõdur viidi Pariisi ning langetati 1921. aastal triumfikaare alla.

Ligi kümme kuud kestnud Verduni maismaalahingus hukkus üle 700 000 sõduri. Kokku võis lahingu tõttu elu kaotada umbes 1 250 000 inimest. Meeletute inimkaotuste kõrval ei suutnud sakslased siiski Verduni hõivata. Lahingu võidu võib kirjutada prantslaste nimele, sest nad pidasid vastu.