Ajalugu

9 fakti gangster Bugsy Siegeli kohta (1)

Toimetas Aare Kartau, 10. juuli 2019, 14:15
Benjamin „Bugsy“ Siegel (vasakul) ja George Raft 1944. aastalFoto: Vida Press
Luciano maffiaperekonda kuulunud Benjamin „Bugsy“ Siegel oli oma aja üks kurikuulsamaid ja kardetumaid gangstereid. Portaal History on mehe kohta reastanud üheksa põnevat teadmist.

1. Siegel hakkas juba teismelisena gangsteriks

Bugsy Siegel sündis Austria-Ungari juutide perekonda, kes elasid Alam-Manhattani piirkonnas. Kuna pere oli majanduslikes raskustes, otsis noor Bugsy vaesumise vastu väljapääsu kuritegevusest. Ta tegeles röövide ning kaupmeestele kaitse pakkumisega. Peagi sõbrunes Bugsy tulevase allilmabossi Meyer Lanskyga, ning koos loodi teismelistena Bugsy ja Meyeri gäng.

2. Ta vihkas oma kuulsat hüüdnime

Sõbrad kirjeldasid teismelist Siegelit kui vägivaldset ning püsimatut noormeest – ta oli „crazy as a bedbug“ („hull nagu lutikas“). Paljud hakkasid teda kutsuma nimetustega „Bugsy“ või „Bug“. Talle see ei meeldinud. Siegel oli lausunud: „Mu sõbrad kutsuvad mind Beniks, võõrad Mr. Siegeliks ja tüübid, kes mulle ei meeldi, nimetavad mind Bugsyks, kuid mitte minu kuuldes.“

3. Siegelit seostati mitmete kõrgklassi mõrvadega

Bugsy Siegeli kriminaalne reputatsioon on mattunud legendidesse, kuid on tõendeid, et ta oli osaline vähemalt tosinas mõrvas 1920. ja 1930. aastatel. Väidetavalt osales Siegel Sitsiilia gangster Giuseppe Masseria tapmises ning oli seotud Lucky Luciano ja kurikuulsa „Murder, Inc.“ sündikaadiga.

4. Ta oli mitme Hollywoodi filmistaari sõber

Siegel kolis 1930ndate keskel New Yorgist Los Angelesse ning alustas kriminaalimpeeriumi ülesseadmist USA läänerannikul. Bugsy „kõva mehe imago“ ja staarilik välimus muutsid ta kuulsustele vastupandamatuks. Ta käis läbi selliste Hollywoodi staaridega, nagu George Raft, Cary Grant, Frank Sinatra ja Jean Harlow. Sõbrad väitsid hiljem, et Siegeli salajane soov oli ise filmistaariks saada.

5. Siegel juhtis maetud varanduse nimel korraldatud ekspeditsiooni Costa Ricasse 

1938. aastal liitus Bugsy Siegel rühma Hollywoodi aristokraatidega veidras ekspeditsioonis Costa Ricasse. Otsitud varandus jäi leidmata, kuid hiljem levisid jutud, et laevaga, millega Costa Ricasse seilati, toodi tagasiteel USAsse ebaseaduslikke relvi või uimasteid.

Bugsy Siegel 1941 aastalFoto: AP/Scanpix

6. Teda ei mõistetud kunagi süüdi tõsise kuritöö eest

Bugsyt arreteeriti sageli kahtlustatuna karmides kuritegudes, kuid tema süüd ei suudetud tõestada. Ta mõisteti elu jooksul süüdi vaid kahes marginaalses seaduserikkumises: 1930. aastal hasartmängude ja hulkurluse eest, ning 1944. aastal illegaalsete panuste tegemisest hobuste võiduajamisel.

7. Siegel üritas Benito Mussolinile lõhkeaineid müüa

1939. aastal tegi Bugsy koostööd krahvinna Dorothy di Frassoga, et varustada fašistlikku Itaalia valitsust relvastusega. Siegel ja krahvinna lootsid diktaator Mussolinile müüa uuenduslikku lõhkeainet atomiiti, kuid selle demonstratsioon ei õnnestunud ning tehing jäi katki. Lahkudes olid nad kohanud Hitleri paremat kätt Hermann Göringit. Juudi päritoluga Siegel väitis hiljem, et ta oleks pidanud võimalusel Göringi tapma.

8. Talle omistatakse ebaõiglaselt Las Vegas Stripi avenüü loomist

Benjamin Siegel üritas 1946. aastal gangsteri elu maha matta ning kinnisvaraärimeheks hakata. Ta võttis üle soiku jäänud Flamingo kasiino ja hotelli ehitamise, saades rahalist toetust oma vanalt sõbralt Meyer Lanskylt. Ta kulutas priiskava projekti peale kuus miljonit dollarit. Flamingo hakkas kasumit tootma vaid paar kuud enne Bugsy mõrvamist 1947. aasta juunis. Siegelit on kujutatud kui modernse Las Vegase rajajat, kuid juba enne tema tulekut olid seal mitmed kasiinod ja hotellid. Siiski tõi ta patulinna sära ja glamuuri.

20. juuni hommikul luges 41aastane Bugsy Siegel oma tüdruksõbra Beverly Hillsi majas ajalehte, kui aknast tema pihta tuli avati. Tulistaja lasi üheksa lasku, millest neli tabas Bugsyt. Ta suri koheselt. Gangsteri mõrv sai meedias suure tähelepanu osaliseks ning tapjate leidmiseks korraldati massiivne politseiuurimine. Siiski ei ole siiani kindlalt teada, mis oli tapmise motiiv ning kes oli mõrva organiseerija. Spekuleeritakse erinevate võimaluste üle, kuid juhtum on tänase päevani lahendamata.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee