Militaar

Kui tõhusad oleks meremiinid Eesti kaitseplaanides? (14)

Taavi Urb, meresõjaekspert, 7. märts 2019, 08:19
Tuukri- ja toetuslaev EML Tasuja on ehitatud kaabelmiiniveeskajaks 
Meremiinid on tõhus ja kuluefektiivne relvasüsteem. Siiski pole tegemist imerelvaga, mis võiks üksi sõja tulemuse otsustada. Meremiinide hankimist tuleks kaaluda, aga seda ei tohi teha uisapäisa ja kõiki võimalikke asjaolusid läbi mõtlemata.Ühel värbamisüritusel astus minu juurde üks aspirant ja küsis minu kui mereväelase arvamust, kas Eesti peaks tegelema miinitõrje või hoopis miiniveeskamisega. Kuigi küsimus oli aus ja rumalaid küsimusi pole väidetavalt olemaski, sattusin vastamisega raskustesse ja sellest sai pikem selgitus.

Miinitõrje või miiniveeskamine?

Mereväe ülesanded ja ülesehitus otsustatakse poliitilisel tasandil. Need peaksid sõltuma riigi huvidest merel, aga ka võimalustest. Eesti merevägi on keskendunud miinitõrjele. Mõnikord väidetakse, et see on viga ja keskenduma peaks hoopis miiniveeskamisele.

Miinitõrje ja miiniveeskamine on miinisõja kaks poolt. Nad ei vastandu teineteisele ja ammugi ei välista teineteist. (Sellest ka minu raskused küsimuse esitanud aspirandile lühikese ja konkreetse vastuse andmisel.) Sõjaõigus nõuab, et see, kes on miinid veesanud, peab need konflikti lõppedes ka ohutuks muutma.

Ka veesatud õppemiinid tuleb ühel hetkel välja tuua. Seega eeldab miiniveeskamine vähemalt mingi miinitõrjevõime olemasolu. Teisest küljest on miinitõrje harjutamiseks vaja vähemalt õppemiinide veeskamise võimet. Samuti on vaja tunda miiniveeskamise teooriat. Eestis on kirjutatud rohkem miinitõrjest ja internetifoorumites levib miiniveeskamise kohta palju väärarvamusi. Seepärast allpool pikemalt just miiniveeskamisest.

Milleks miine veestatakse?

Meremiine veestatakse selleks, et takistada mingi mereala kasutamist, vigastada ja uputada vastase laevu ning aeglustada vastase liikumist. Miiniväljast läbi pääsemiseks tuleb käivitada aeganõudev miinitõrjeoperatsioon või leppida teatud kaotustega.

Meremiin on tõhus relvasüsteem: nad on suhteliselt odavavad (sellest pikemalt allpool) ja autonoomsed. Kord veesatuna "tegutsevad" nad iseseisvalt edasi ega vaja kedagi sihtima ega sõrme päästikul hoidma. Nagu maamiinid, on meremiinidki psühholoogiliselt hirmutavad, sest neid pole näha ja nad tekitavad raskeid vigastusi.

Muidugi on miinidel ka puudusi. Miiniväljad on statsionaarsed ja "ühekordseks kasutamiseks". Kord juba veesatud miine ei saa üles korjata ja kusagil mujal kasutada ning meremiinid ei tee vahet omade ja vastaste vahel. (Ehkki moodsamaid ja kallimaid miine saab üsna täpselt seadistada.) Ükski miiniväli ei ole igavene ega läbimatu. Kui miinivälja ei kaitsta, rajatakse sellest varem või hiljem läbipääs.

Kuhu veesata?

Asukoha järgi jaotatakse miiniväljad ofensiivseteks (offensive mine fields), defensiivseteks (defensiive mine fields) ja kaitsvateks (protective mine fields). Ofensiivsed miiniväljad rajatakse vastase merealale tema mereliikluse takistamiseks. Teoreetiliselt oleks võimalik punalipuline Balti laevastik oma kodusadamatesse kinni mineerida. Iseasi, kui teostatav selline operatsioon reaalselt on.

Defensiivsed miiniväljad rajatakse neutraalsetesse vetesse eesmärgiga takistada mingi mereala kasutamist. Eesti kontekstis võiks selline miiniveeskamine olla kõige kuluefektiivsem. Miinimumprogrammina piisaks laevaliikluse peatamiseks Soome lahel usutavast miiniveeskamisvõimest ja teadaandest, et oleme rajanud miinivälja Paldiskist ida poole. Ükski reeder ei taha oma laevu ohtu seada ja suunaks need pigem mõnele ohutumale merealale ümber.

Balti laevastikku see siiski ei peataks, sest nemad kas rajaksid endale miiniväljast läbipääsu või lepiksid kaotustega. Sellisest miiniväljast saaks ka Soome vete kaudu mööda sõita (kui just Soome oma miinivälja ei raja) ja selle saaks rajada kas enne vaenutegevuse algust või peaksid meie miiniveeskajad olema kaitstud õhu- ja pealveeohu eest. Esimene variant oleks vastasele suurepärane ajend sõja kuulutamiseks. Teine eeldab liitlasvägede kohalolu.
Kaitsvad miiniväljad rajatakse oma vetesse ranniku ja sadamate kaitseks.

Üllataval kombel osutub selline mineerimine Eesti kontekstis kõige kallimaks. Eesti rannik on pikk ja dessandiohtlikke piirkondi on siin palju. Pealegi ei saaks kasutada ainult kõige odavamaid ja primitiivsemaid miinitüüpe, sest otsustav vaenlane suudab neid väikese ajakuluga tõrjuda.

Pikemalt miinide veeskamisest loe Kaitse Kodust!

14 KOMMENTAARI

f
Ferdinand. 7. märts 2019, 17:45
Küll neil sõjaväelastel ikka meeldib mängida pommidega. Ilmselt nad ei teagi veel ,et elu planeedil Maa on jõudnud teatud arvutuste kohaselt 21. saj. Need degenerandid mängivad ikka 1. Maailmasõja reeglitega.
s
7. märts 2019, 17:32
Soome lahes piisaks andurite süsteemist ja pealveelaevade ning kopterite allveetõrje võimekusest. Aga esmalt on vaja tõhusaid laevade ning kiirkaatrite vastaseid raketisüsteeme.
Loe kõiki (14)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee