Militaar

ÜLEELAMISTARKUSED | Aeg parandab kõik haavad? Ei!  

Kaido Tamm, 11. märts 2019, 12:31
 
Vanarahvas soovitab sügisel, mil looduses on rohkem niiskust ja mädanemist, haavadega ettevaatlik olla – teadagi, mädakuu. Tänapäeva esmaabis aastaaeg enam põletikuteket ei määra. Haava ohtlikkus sõltub hoopiski selle asukohast, suurusest, sügavusest ja saastumisest. Haava paranemine on füsioloogiline protsess, mida kiirendada ei saa. Küll aga sõltub õigesti osutatud esmaabist ja ravist optimaalne ja tüsistusteta paranemine. Kas me räägime rahvatarkusest või tänapäevasest lähenemisest, haavaravi eesmärk on sama: põletiku lühendamine, infektsiooni vältimine, paranemiseks soodsate tingimuste loomine ning tüsistuste ärahoidmine.

Eelmisel sajandil soovitati haava pesta kusega, paistetusele äädikat ja raviks vaiku. Tänapäeva esmaabipaunas neile ravimitele kohta ei ole. Küll aga võiks selles leiduda lisaks sidemetele ja plaastritele ka vee baasil antiseptiline lahus, hüdrogeel, haava sidumiseks kasutatav vaseliin- või silikoonkihiga haavavõrk ja polüvidoonjodiidi sisaldav salv.

Ent mis üldse on haav? Haava võib defineerida kui nahka või limaskesta kogu ulatuses läbivat vigastust, millel on konkreetne väline põhjus. Näiteks traumahaav on marrastus, hammustus-, lõike- või torkehaav, kergem põletus jne.

Seevastu haavand on peamiselt sisemistel põhjustel tekkinud kudede kahjustus (nt verevarustuse häire, diabeetiline haav jne), mis paraneb tavaliselt aeglaselt.

Üldjuhul on kõik argielus tekkinud haavad mikroobidega saastunud ning vajavad antiseptikat. Sündmuskohal tuleb hakkama saada käepäraste vahenditega, pärast esmaabi andmist aga tagada puhtus, vältimaks mikroobide sattumist haavale.
Sellele, et midagi on valesti läinud ja infektsioon tekkinud, viitavad haavapiirkonna punetus, temperatuuri tõus, valulikkus ja mädase eritise teke. Seepärast on kõige olulisem esmalt haava ja selle ümbrust ohtralt loputada, et uhtuda sellest välja võõrkehad, kahjustatud kude ja mikroobid.
Haava loputamine

Mida põhjalikumalt haava loputada, seda väiksem on hilisem bakteritest tingitud haavapõletiku risk. Haava loputamiseks sobivad puhas jahe kraanivesi, füsioloogiline lahus või spetsiaalsed haavaloputusvahendid. Lahtistel haavadel ei tohiks kasutada alkoholi sisaldavaid antiseptikume, soovitatavad on vesilahused. Kraaniveega loputamise järel tuleks haava hilisemal korrastamisel kasutada ka mingit antiseptilist vahendit, et vältida bakterite paljunemist haavas. Haava veritsemisel tuleb verejooks peatada, näiteks puhta sidemega haavale surudes, ja seejärel loputada.

Seejuures ei soovitata enam loputamiseks kasutada laialt levinud vesinikperoksiidi, millel on rakke ja kudesid kahjustav kõrvaltoime. Küll aga võib vesinikperoksiidi kasutada kuivanud verejääkide eemaldamiseks haava ümbruse tervelt nahalt. Samuti sobib see hästi vereplekkide eemaldamiseks riietelt.
Haavade kaudu võib loodusest inimorganismi sattuda ka pinnases elav bakter Clostridium tetani e teetanus – raske, krampidega kulgev ja surmaga lõppeda võiv haigus. Teetanust ennetatakse vaktsineerimisega. Täiskasvanutele annab vaktsiin kaitse kuni 10 aastaks, selle aja möödumisel on vajalik revaktsineerimine.

Haava ravi

Väiksemad vigastused paranevad organismi enda immuunsüsteemi kaasabil. Vaja on aga tagada selleks optimaalsed tingimused. Tõsisemaid haavu, näiteks saastunud traumahaavu ja põletushaavu tuleb töödelda antiseptikumiga, et vältida haavanakkust.

Euroopa haavaravispetsialistide konsensus on hinnanud tõhusaimateks ja minimaalsete kõrvaltoimetega paikseteks vahenditeks polüvidoonjodiidi, polüheksaniidi ja ioonilist hõbedat sisaldavaid antiseptikume. Need ei kuivata ega kahjusta haava ja ümbritsevaid kudesid, erinevalt vanadest aegadest peale kasutatud briljantrohelisest, mis kuivatab haava ning värvib selle roheliseks, nii et pole võimalik eristada põletikulise punetuse teket haavas.

Haavade ravimisel tuleb kindlasti tegeleda ka haavavaluga. Tugev valu aeglustab haava paranemist. Haavavalu vaigistamiseks sobib suurem osa käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Valusaim protseduur haavahoolduses on sageli aga sidemevahetus. Et seda natukenegi leevendada, tuleks hoiduda abrasiivsetest ja ebemelistest sidemematerjalidest. Samuti ei tohi haava külge jäänud sidet lahti rebida – see tuleb haavaloputuslahusega niisutades lahti leotada.

Haava sidumine

Haava paranemiseks vajalik granulatsioonikude moodustub verekapillaaridest ja vajab normaalseks arenguks ühtlast temperatuuri ning mõõdukat niiskust. Samuti vajab haav paranemiseks õhku, kuid see ei tähenda, et haav võiks jääda sidumata. Side imab haavaeritist, kaitseb uute mehaaniliste vigastuste eest ja hoiab paranemiseks vajaliku niiskust. Tänapäevased haavasidemed on üldiselt ka õhku läbilaskvad.

Kuidas aga sidet fikseerida ja milliseid plaastreid kasutada, sellest loe pikemalt juba Kaitse Kodust!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee