Militaar

Venemaa küberluure töötab täisvõimsusel, lisaks tegutsevad patriootlikud häkkerid (12)

Toimetas Aare Kartau, 12. märts 2019, 13:00
Foto: PantherMedia/Scanpix
Möödunud aasta paljastused ei ole Venemaa küberluurajaid heidutanud ning andmepüük lääneriikidest jätkub täisvõimsusel. Oma tegevuse tõhusamaks varjamiseks kasutavad Venemaa eriteenistused ära küberkurjategijaid ja nn patriootlikke häkkereid.

Välisluureameti 2019. aasta raportist selgub, et hoolimata avalikkuse tähelepanust, süüdistustest ja sanktsioonidest on Venemaa eriteenistus (VET) küberluures järjekindlalt aktiivne. 2018. aastal olid VET-i kõige aktiivsemad jätkuvalt vene sõjaväeluure avalikumad küberluurerühmitused APT28 ja Sandworm. Venemaa sisejulgeolekuteenistusega (FSB) seotud SNAKE APT hoiab teistsugust joont – väldib liigset avalikku tähelepanu ja püüab luurata n-ö allpool radarit. Jätkuvalt pole kuhugi kadunud ka Venemaa välisluureteenistusega (SVR) seostatav APT29, mis püsis globaalses plaanis pikemat aega nähtamatuna. Kõik see näitab selgelt Venemaa riikliku küberluure töötamist täisvõimsusel.

Ründajatele pakub Eesti huvi nii omaette kui ka EL ja NATO liikmesriigina

Üldistatult võib öelda, et Eesti vastu on aegade jooksul ühel või teisel moel huvi tundnud kõikide eelnimetatud eriteenistuste küberluure. Ründajatele pakub Eesti huvi nii omaette kui ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina. Eesti-vastase küberluure eesmärk on saada ligipääs välissuhtlust puudutavale informatsioonile, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide tööalastele dokumentidele, nimedele ja e-posti aadressidele.

Vene küberluure sihtmärgid Eestis on ministeeriumid (eelkõige välis- ja kaitseministeerium), Kaitsevägi ja Kaitseliit, samuti siin paiknevad NATO liitlasüksused. Lähiajalugu on näidanud, et saadud informatsiooni kasutatakse aktiivselt ka uute õngitsuskampaaniate sisendi ja lähteplatvormina – kõik selleks, et ametnike töö-, aga ka erapostkastidesse jõudvad õngitsuskirjad – mis on endiselt kõige levinum ründevahend – oleksid võimalikult tõhusad.

Patriootlikud häkkerid aktiveeruvad konfliktide ajal

Kohalikud küberkurjategijad tekitavad probleeme ka Venemaale endale. Nende vastu võitlemine on siseministeeriumi K-valitsuse ja FSB ülesanne, ning mõlemad teevad sellealast koostööd ka erasektoriga, sh Kaspersky Lab’iga.  Näiteks peidavad end Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud vene häkkerid Jevgeni Bogatšev ja Läti päritolu Aleksei Belan, kes on lähiajaloo suurimaid küberkurjategijaid.

Venemaa vaenuliku kübertegevuse osa on ka nn patriootlikud häkkerid, kes pealtnäha ei ole Venemaa riiklike huvide ja eriteenistustega seotud, kuid aktiveeruvad alati sõjalise või geopoliitilise konflikti ajal, kus on mängus Venemaa huvid. Patriootiliste häkkerite peamisteks töövõteteks on veebilehtede rikkumine, teenusetõkestusrünnakud, aga ka valeinfo levitamine eesmärgiga häirida riiklikult ja ühiskondlikult olulisi teenuseid.

Üldistatult võib öelda, et Vene küberruumis ei toimu midagi, ilma et eriteenistused eesotsas FSB-ga seda teaks ja kontrolliks.