Militaar

Sõja uus nägu: elektroonilised relvad (1)

Martin Jürise, 18. märts 2019, 16:19
Üha arenev ja mastaapselt laienev industriaal- ja infoajastu on toonud kardinaalsed muudatused nii üldisesse maailmakorda kui ka sõjapidamise kunsti, kus elektrooniline sõda (electronic warfare, EW) on kandunud lahinguväljalt inimeste kodudesse ja nutiseadmetesse ning koguni kogu riiki hoidvate infosüsteemide häirimiseni välja.

See ongi EW – sõjapidamise viis, kus keerukaid strateegilis-taktikalisi otsuseid võtavad vastu, monitoorivad ja korrigeerivad küberfüüsikalised komplektsete seossüsteemide andmebaasid ja tarkvarad.

Tehnoloogia areng on alati jooksnud rööbiti võidurelvastumisega. Vastase ees edumaa saamiseks (petmiseks, eksitamiseks, tuvastamiseks, ründamiseks ja enda jõudude kaitseks) on vaja üha paremat ja täpsemat tehnoloogiat ning inimesi, kes suudaksid seda tehnoloogiat käsitseda.

On ju iga lahingu võitmise võti vastase ülekavaldamises, vastase luure häirimises, desinformatsiooni jagamises ning oma jõudude säästmises. Peamine löök antakse sõjaliste, kommunikatsiooni- ja toetuselementide likvideerimiseks, et teha vastane võitlusvõimetuks ning vähendada kaotusi oma üksustes.

Sestap tuleb tuleviku sõdades nii Eesti kaitseväel kui Kaitseliidul võtta oma kaitseotstarbeliste ülesannete täitmiseks ja EW-ks kasutusele erinevad sensorid, juhtimissüsteemid, robotid, droonid ja satelliidid ning tegeleda selliste valdkondadega nagu elektroonilise toetuse meetmed, elektroonilise vastutegevuse meetmed, elektroonilise kaitse meetmed.

Näiteks Kaitseliidu Tallinna maleva staabikaitsekompanii koosseisu ongi plaanis luua elektroonilise võitluse rühm, millega on oodatud liituma kõik sobivad huvilised. Rühma ülesanneteks saavad positsioonide sensorivastane moondamine, luure- ja kaitseotstarbeliste droonide/robotite opereerimine, remont ja hooldus ning süsteemide monitooring ja analüüs.

Sõda kogu spektri ulatuses

Elektrooniline sõjapidamine on mitmekihiline, kuid algoritmidega ennustatav. Sedalaadi sõjapidamise meetoditega ei opereerita ainult ühel rindel, vaid lüüakse lahinguid kogu perimeetri ulatuses ning isegi vastase tagalas ja kodudes.

Järgnevalt mõned näited elektroonilise sõjapidamise lahinguväljadelt, operatsioonidest, kus meiegi oleme sunnitud kaasa lööma. Nii, et Eesti kaitsevägi, Kaitseliit ning politsei ja piirivalve peavad kriisiolukorras olema võimelised riigi suveräänsuse, kodurahu, piiride ja inimeste kaitseks osalema operatsioonides tõrjujatena ja vajadusel ka ründajatena.

Propaganda ja antipropaganda. Inimesed on kergeusklikud ja hea propagandasüsteemiga on võimalik eksinuid valele teele juhatada. Sellised organisatsioonid nagu Kaitseliit mängivad suurtes konfliktides üha suuremat rolli elanikkonna tegevuste kontrollimises, strateegiliselt tähtsate objektide valvamises ja armee toetamises.

Kaitseliitlastel on kõige kergem sõlmida kontakte ning harida rahvast desinformatsiooni vastu, sest poolsõjaväelise struktuuriüksusena vabatahtlikest koosnevad üksused on motiveeritumad ja altimad tsiviilkeskkonnas tegutsema. Siin saab Kaitseliidu üksus olla kõrgema taseme struktuuriüksuse käepikenduseks.  Ühtlasi saab neid inimesi ära kasutada KVÜÕA matkekeskuse simulatsiooniprogrammide hooldamisel ja suurõppuste läbiviimisel.

Petmine, varjamine ja maskeerimine. Vastase petmise ja enda üksuste varjamise teevad tänapäeva industriaalmaailmas raskeks just kõrgeltarendatud radarid, laserid, lidarid, kaamerad ja teised tuvastussüsteemid.
Siiski ja just nimelt sellepärast on selliste väikeriikide nagu Eesti ja vähese eelarvega struktuuriüksuste nagu Kaitseliit ainus viis tulevikusõdades ellu jääda – paremini varjata ennast, oma varustust, tehnikat ja positsioone nii sensorite kui ka vastaste otsenägemise eest. Kasutada selleks alternatiivseid vastumeetmeid ning häirivaid või eksitavaid tehnoloogiaid. Kaitseliidu EW üheks põhieesmärgiks saaks positsioonide varjamise juhtimine. Koostöös pioneeriüksustega rajatakse positsioonid nii, et need oleksid kas tõetruud või vastupidi.

Küberturvalisus. Küberturvalisus on küll spetsiifiliste üksuste töö, kuid iga kaitseliitlane ja kaitseväelane peaks olema võimeline baastasemel küberturbes opereerima ja tagama oma IT-valdkonna esmase turvalisuse. Eduka operatsiooni läbiviimiseks on esmatähtis, et sõdurid kasutaksid oma sidevahendeid, arvuteid ja relvasüsteemide juhtimistarkvara otstarbekalt ega seaks ohtu sõjaväeliste juhtorganite võrgustikku. Kaitseliidu üksuse küberturbega tegelev inimene hakkab jälgima, et kõik võitlejad järgiksid sätestatud nõudeid, ja harima võitlejaid, kuidas ennast küberrünnakute eest paremini kaitsta. Ühtlasi toetab ta kõrgema tasandi EW-tegevust küberturbe valdkonnas.

Tehniline remont ja hooldus. Tänapäeva maailmas pole ilma tehnilise toeta võimalik vastu seista ühelegi konfliktile. Kui kiviajal võis nimetada tehniliseks toetuseks seda, et ürgmees viskas kividega lindu puu otsast alla ja naine andis talle kive ette, siis II maailmasõja ajal oli sellesse ahelasse lülitatud kõik, alates pangandusest kuni geneetikani välja. 

EW aga hõlmab juba ise suure struktuuriga ketti, kus sensorid ja inimesed on vaid väikesed osad suuremast süsteemist. Kuid selle saavutamiseks vajatakse üha keerukamaid ja täpsemaid mehhanisme ning nende hooldamiseks ja juhtimiseks erialaspetsialiste. Kaitseliidu üksuse üheks põhiülesandeks saabki olema droonide, sensorite, robotite juhtimine, hooldamine ja remont, tulemuste analüüs ja parenduste sisseviimine.

Luure. Luure on edu saladus! Mida paremini suudeti vastase järele luurata, seda lihtsam oli neid võita. Tehnika arenguga ja võidurelvastumise lõpuga on tekkinud olukord, kus iga huviline võib soetada endale drooni või ehitada roboti, kuulata ja segada raadiolaineid, pääseda läbi küberkaitsest jne.
Vastuluure lisakoormuseks on saanud võitlus pahatahtlike ja tihti rumalate või kõrvalekalletega inimeste sekkumine EW-sse. Kaitseliidu üksuse ülesandeks vastuluure valdkonnas saab olema vastase või pahatahtlike droonide/robotite mahavõtmine ning oma üksuste droonide/robotite juhtimine, remont ja hooldus.

Küberfüüsikalised süsteemid. Juba praegu ehitatakse kompleksseid sensoritest, arvutitest, droonidest ja robotitest koosnevaid isetoimetavaid süsteeme, millega opereeritakse sadamaid, lennujaamu, kosmosejaamu jne. Sellised süsteemid annavad edumaa vastase luure ees, tekitavad vastasele kahju ja samal ajal koguvad infot ning tekitavad sellega otsustamiseks vajaliku olukorrateadlikkuse. Olukorrateadlikkuse ja luureandmete parema analüüsi eesmärgil ongi vajalik juurutada üksustesse küberfüüsikalisi süsteeme, kus näiteks robot suhtleb drooniga, droon arvutiga, arvuti omakorda robotiga, luues nõnda läbi luurekeskuse liikuva infovoo. See, kes haldab ja kontrollib infot ning on võimeline selle põhjal õigeid otsuseid vastu võtma ja ellu kutsuma, väljubki infolahingust võitjana.

Pikemalt loe juba Kaitse Kodust!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee