Ajalugu

19. sajandi arst: kurjategijatel on loomade tunnusjooned (5)

Imeline Ajalugu, 28. märts 2019, 13:31
Lombroso väitis, et vagu kriminaali pealuul vastas paljude ahvide ja näriliste kolpade vaole. Pixabay
1871. aastal väitis itaalia arst Cesare Lombroso, et kurjategijatel on loomade tunnusjooned, mis paljastavad nende kriminaalse olemuse. Ta kutsus politseid üles loobuma tunnistajatest ning mõõtma selle asemel kahtlusaluste laupa, lõuga ja kõrvu.

Ühel külmal ja pimedal 1871. aasta novembrihommikul hakkas arst Cesare Lombroso järjekordset surnukeha lahkama. Mees, keda ta Pavia ülikoolis seekord nülgis, oli 70aastane Giuseppe Villella, kes oli linnavanglas surnud.

Lombroso oli Villellaga vanglas veidi aega enne tema surma vestelnud. Arst leidis, et jutuajamine oli ülimalt huvitav, eriti just seetõttu, et küüniline kurjategija kiitles meelsasti oma kuritegudega.

Lahkamine andis Lombrosole, kes arstiameti pidamise kõrvalt oli ka teadlane, võimaluse uurida vangide surnukehi, et otsida kinnitust ühele teooriale, mis oli tal juba mõne ajast eest tekkinud. Lombroso tegigi sisselõike Villela surnukeha kaelale, paljastades koha, kus lülisammas on koljuga ühenduses. Äkki tema skalpell peatus.

Lombroso oli kurjategija kolbal täheldanud üht vaotaolist süvendit. See osutus 3,4 cm pikaks, 2,3 cm laiaks ja 1,1 cm sügavaks. Tagasihoidlikest mõõtmetest hoolimata oli vagu piisavalt suur, et tekitada Lombrosol midagi ilmutusesarnast, nagu ta ise hiljem kirjeldas.

Cesare Lombroso. Mary Evans/Scanpix

„Äkki nägin ma selgesti, otsekui hakanuks suur tasandik punase taeva all helendama, mis probleem kurjategijate natuuriga on. Kurjategijad on inimkonna primitiivsetest arengujärkudest ja alamatest loomaliikidest pärinevate metsikute instinktidega atavistlikud olendid,“ kirjutas ta hiljem lahkamise kohta Pavias.

Lombroso uskus, et kurjategijad on inimesed, keda on tabanud atavism ehk nad on inimarengus astunud sammu tagasi. See muudab nad loomadega sarnasemaks, kui on seaduskuulekad kodanikud. Itaallane märkis, et vagu Villella pealuul vastas paljude ahvide ja näriliste kolpadel olevale vaole.

Lombroso süda peksles, kuna ta oli kindel, et on just ajalugu teinud. Üksinda oli ta lahendanud kuritegude mõistatuse. Kuigi 36aastane teadlane ei suutnud oma teooriat põhjendada muul moel, kui vaatluste, rahvajuttude ja eelarvamustega, hakkas ta oma kuulsuse kindlustamiseks raamatut kirjutama.

Loe pöörasest teooriast ja selle mõjust kriminalistikale lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost!

5 KOMMENTAARI

h
28. märts 2019, 20:50
http://rahvuslane.blogspot.com/2019/02/anti-poolamets-huvitavat-statistikat.html https://www.youtube.com/watch?v=z1qYEl8gXkQ
t
tatoo 28. märts 2019, 19:23
pärismaalased said sellee märgistuse oma saavutuste korral, pätid vangis samuti oma- kes mida tegi. Nüüd rahvamassides- kui raha on, tee, mida tahad! Taas tagasi esimesse staadiumisse,et eristada ennast loomast- loomad ennast ju ei tattoota!!
Loe kõiki (5)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee