Militaar

SÕJARAUD | Ei näe kopterit? Ei saagi näha! 

Andris Tammela, vabatahtlik kaasautor, 29. märts 2019, 11:39
Foto: Wikipedia
Kui ühe lennumasina väljatöötamisele on kulutatud paarkümmend aastat ja 7 miljardit dollarit ning siis ühel päeval teatatakse, et kogu ettevõtmisest loobutakse – kas see tähendab, et tegelikult saadi ülisalajane lennumasin ikkagi valmis?

Jutt käib helikopterist RAH-66 Comanche. Sellest 1996. aastal USA armee tellimusel arendama hakatud lennumasinast pidi saama kõige rajum kopter üldse – nähtamatu, hääletu, surmav. Aga tõenäolisemalt sai sellest tegelikult kõige kallim helikopter, mida kunagi ei tehtud. 

Super-helikopteri idee sündis aastal 1982, mil külm sõda jälle kuumaks kätte ära kiskus. Iseäranis Afganistanis, kus Nõukogude väed ameeriklaste toetatud mudžaheedidega vastastikku üksteise verd lasid. Kuus aastat arutleti ja fantaseeriti valitsuse ja armee tasandil, milline peaks olema uus kopter, mis tõukaks troonilt legendid, nagu Iroquois, Cobra ning Black Hawk, ja viiks lennunduse 21. sajandisse.

Kui visioon enam-vähem paigas, hakati otsima võimalikku tootjat. Veel kolm aastat hiljem, 1991. aastal, lõi armee käed Boeing-Sikorsky meeskonnaga, et need toodaksid helikopteri, mis suudab Nõukogude armee soldateid rünnata nii, et need ei saa arugi, mis neid tabas. Enne, kui on hilja.

Raha muutus nähtamatuks

Paraku jäädi hoopis helikopteri valmistamisega hiljaks. Nõukogude Liit ja selle armee jõudsid enne laiali minna, kui jänkid suutsid oma superkopterit üldse ehitamagi hakata. Aga tühja sest Nõukogude Liidust. Maailm on suur ja lai ning kellegagi ikka võidelda saab. 1992. aastal kirjutati USA armee plaanidesse sisse, et esimesed Comanche’id hangitakse tootjalt aastal 1996. Nii ei läinud. Ka aasta hiljem polnud nad veel ühtegi saanud.

Aastal 2001 kirjutas ajakiri Wired, et kui Afganistani sõda peaks veel kestma veel aastakese, siis just seal saab maailma moodsaim helikopter oma tuleristsed. Afganistani sõda kestiski veel aasta ja kauemgi. Ent Comanche’id sinna ei jõudnud.

Planeeritud 1200 kopteri asemel valmis vaid kaks prototüüpi ja valmistoodangut ei jõutudki ära oodata. Selle asemel otsustati 2004. aastal kogu ettevõtmisel juhe seinast tõmmata, jättes niimoodi üsna lolli mulje Boeing’i esindajast, kes oli vaid päev varem avalikkusele teada andnud, et Comanche’i arendustööd käivad plaanipäraselt ning püsitakse graafikus.

Igal juhul näis ettekäändeid projekti lõpetamiseks olevat küllaga. Esiteks polnud päris selge, kas superkopterile plaanitud mootorid on ikka piisavalt võimsad, et täisvarustuses ja -relvastuses helikopterid maast üles kergitada. Ei pea olema just lennundusekspert mõistmaks, et lennuvõime on helikopteri juures suhteliselt oluline näitaja. Samas muidugi – kui lähtuda eesmärgist jääda vaenlase poolt avastamata, on kõige kindlam maa peal püsida.

Teisalt ei saa välistada, et mootorid olid siiski piisavalt jõulised. Neid ei õnnestunud lihtsalt katsetada, sest keegi ei teadnud, kui palju täislastis helikopter hakkab kaaluma – põhjusel, et selle kõiki komponente ei saadud valmis. Kolmandaks oli maailm ja selle lahingutandrid võrreldes 1982. aastaga, mil unistus Comanche’ist sündis, totaalselt muutunud. Nagu on märkinud toonane kaitseanalüütik Cindy Williams: nišš, millesse Comanche asetus, oli muutunud ebavajalikuks.

Lisaks, nagu näitasid 2003. aastal läbi viidud testid, oli prototüübil tõsiseid probleeme elektri- ja sensorsüsteemidega. Tõrkusid ka relva- ja navigatsioonisüsteemid, samuti tarkvara. Ehk siis sisuliselt: kui kõrvale jätta, et helikopter polnud õieti lennu-, manööverdamis-, navigeerimis- ega laskevõimeline, oli tegemist päris hea masinaga. Aga neid raskesti ignoreeritavaid puudujääke arvesse võttes oli tegemist täieliku läbikukkumisega.

Kahtlused jäävad

Või äkki siiski mitte? Seitse aastat pärast Comanche’i arendustööde lõpetamist, kui USA eriüksused 2011. aasta 2. mail Pakistanis redutanud maailma tagaotsituima terroristi Osama Bin Ladeni vagaseks tegid, kirjutasid mitmed meediaväljaanded, et rünnakus osalesid nähtamatud helikopterid. Viidates võimalusele, et RAH-66 Comanche ei olegi tegelikult maha kantud.
Armee lükkas selle spekulatsiooni kiiresti ümber, kinnitades, et operatsioonil kasutati mitte Comanche’e, vaid hoopis modifitseeritud Knighthawke’e. Ent kas nende juures ei võidud kasutada just Comanche’i arendamise käigus väljatöötatud tehnilisi lahendusi?

Pikemalt loe juba Kaitse Kodust!