Militaar

SÕJARAUD | VBL – võib-olla parim Prantsuse maastur 

Andris Tammela, 18. aprill 2019, 13:17
 Asso Puidet
Prantsusmaa militaarsõidukite tootja Panhardi kerget soomukit Véhicule Blindé Léger (VBL) peetakse tänaseni üheks võimekaimaks selle riigi relvajõududele toodetud patrull- ja luuremasinaks, mida saab kasutada äärmiselt erinevates lahinguolukordades.Ühed esimesed tuleristsed sai VBL 1990. aastatel Jugoslaavia kodusõjas, kus teenis välja hüüdnime "Sarajevo takso". Nimelt kasutasid Prantsuse rahuvalvajad soomukeid aastail 1992–96 Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas Sarajevos. Muuhulgas transporditi nendega tsiviil- ja ametiisikuid, et kaitsta neid serblaste snaiprite eest. Rahuvalveoperatsioonide käigus olid VBLid kasutusel ka Kosovos, Somaalias ja Liibanonis.

NATO operatsioonidel kasutasid VBLe Afganistanis nii Prantsuse kui Gruusia väeüksused. Islamistide vastu peetud võitluses Aafrikas saatis Prantsusmaa väejuhatus 2010. aastal mobiilsed sõidukid ka Elevandiluurannikule ja Malisse.
Kõnealuse soomuki ajalugu ulatub tagasi 1980. aastate keskpaika. Esimene variant valmis 1985. ja edasiarendus 1987. aastal, mil Panhard võttis VBLi arenduse üle Prantsusmaa suurautotootjalt Peugeot’lt.

Jah, VBL oli algselt Peugeot P4 maasturi edasiarendus. Nimelt otsustas Prantsuse sõjavägi juba 1960. aastate lõpus, et kogu relvajõudude džiibipark tuleb välja vahetada. Kahjuks selgus, et kuigi masin oli mobiilne ja väike, oli tema meeskond vaenlase relvade eest kaitsetu. Nii jõuti ideeni uuest kergsoomukist, millel oleksid P4ga võrreldavad omadused. Maasturi kaheliitrine mootor oli esialgu kasutusel ka soomukis, kuid see on tänaseks vahetatud märksa võimsama, 95hobujõulise (70 kW) Peugeot’ turbodiiselmootori XD3T vastu.

Kerge, aga mitte kõige turvalisem

VBLi muudab ennekõike unikaalseks masina mitmekülgsus. Väike, neljarattaveoga, täielikult sõltumatu vedrustusega soomuk on võitlusvõimeline ühtviisi nii kõrbes, mägedes, linnatänavatel kui džunglis. Seda passib kasutada nii transpordi- kui luureülesannetes, samuti julgestusoperatsioonidel, aga sellega võib vastu hakata tankidelegi. Mõned mudelid on varustatud koguni õhutõrjerelvadega.

Olenevalt variatsioonist on masin kuni neli meetrit pikk ja kaks lai, suudab paagitäiega läbida maksimumkiirusel 110 km/h kuni 700 kilomeetrit ja on võimeline ületama madalamaid veekogusid kiirusega kuni 5,4 km/h.
Vaid neli tonni kaaluvad soomukid saab vajaduse korral missioonipiirkonda paisata mitte ainult transpordilennukite, vaid ka helikopteritega või, kui olukord seda nõuab, visata alla isegi langevarjuga. Ent selle, suhteliselt kergest kaalust tuleneva manöövrivõime eest tuleb lõivu maksta. Nimelt on masinal sellevõrra õhem soomus. Piisav, et pakkuda kaitset tavamoonaga tulistavate käsitulirelvade ning ka granaadikildude vastu.

Samas aga jääb tavasõja olusid silmas pidades loodud masin nõrgukeseks miinide ja asümmeetrilises sõjas laialdaselt levinud isevalmistatud lõhkekehade (IED) ees. Nukker näide masina haavatavuse kohta pärineb 2013. aasta 27. veebruarist, mil Malis VBLi kõrval plahvatanud IED muutis sõjamasina rusudeks, vigastades raskelt ühte ja kergemalt teist masinas viibinud Prantsuse sõdurit.

Palju eri nägusid ja torusid

Oma ehituselt suuresti tavasõidukit meenutava soomuki mootor paikneb ninaosas. Kuulikindlate klaasidega masinas on ruumi kuni neljaliikmelisele meeskonnale. Juht istub ees vasakul, tema kõrval paremal komandör. Meeskond pääseb masinasse ja sealt välja kummalgi küljel oleva ukse kaudu. Laskuri päralt aga on masina pisut avaram tagaosa, kuhu avaneb soomuki tagumisel küljel paiknev luuk.

Selleks, et kasutada VBLi eri lahinguolukordades võimalikult paljude relvaliikide vastu, on Panhard tänaseks välja töötanud mitmeid erinevaid Véhicule Blindé Léger’i tüüpe. Lisaks veel variatsioonid ekspordiks, vajadusel on masinad kohendatavad igale missioonile vastavaks. Nagu öeldud – VBLi trump on mitmekülgsus ja modifitseeritavus.

Algupäraselt kandis VBL standardvarustuses 7,62 mm AA52 (tuntud ka kui La Nana) kuulipildujat, kuid praegu kasutusel olevate masinate relvaarsenali on märgatavalt laiendatud. VBL MILAN ATGM näiteks on mõeldud tankide hävitamiseks kuni kahe kilomeetri kauguselt. Selleks on masina katusele paigaldatud Eesti kaitseväe relvastussegi kuuluv tankitõrjeraketisüsteem MILAN, mida suunatakse MIRA termokaameraga.

VBL ERYX ATGM on mõeldud võitluseks lähidistantsil kuni 600 meetrit. Selleks on meeskonna relvastuses kuni viis ERYX õlaltlastavat raketti ja öövaatlusseadmed. Selle versiooni varustusse kuulub 7,62 mm LMG kergkuulipilduja.

Lähivõitluseks on ka versioon VBL AT4CS ATGM. Selle masina meeskond peab mõnesaja meetri raadiuses vaenlasega hakkama saama 7,62 mm LMG kergekuulipilduja ja 84 mm soomustläbistava raketikompleksiga AT4CS.
Samuti on prantslaste sõjamasin kohendatav nii staabi- kui luuremasinaks. Neis on pandud suurimat rõhku moodsatele side- ja luurevahenditele. Relvastusse kuuluvad kerged kaasaskantavad kuulipildujad ja käsirelvad. Sealjuures on staabimasin kujundatud omanäoliseks kontoriks, milles leiduvad nii kaardid, väike laud kui muu vajalik inventar ja mis mahutab neli meeskonnaliiget.

Venelased jäid ilma

Tänaseks on Panhardi Véhicule Blindé Léger’ist heade lahinguomaduste tõttu saanud suurepärane müügi- ja ekspordiartikkel masinatootjale. Prantsuse armee käsutuses peaks olema praegu ligi 1500 soomukit, kuid seda on müüdud vähemalt 20 riiki, peamiselt Aafrikasse Prantsusmaa kunagistesse kolooniatesse ja Lähis-Itta. Aga ka näiteks rohkem kui tuhat ühikut Mehhikosse. Euroopas on suurimad VBLi kasutajad lisaks prantslastele Kreeka, Gruusia ja Portugal.

Üsna sarnased soomukid teenivad näiteks ka Jaapani ja Türgi relvajõududes. 2011. aastal avaldas ka Venemaa soovi osta Prantsusmaalt 500–1000 VBL soomukit. Samal aastal oli mäletatavasti õhus ka prantslaste kahe kopterikandja Mistral müük Venemaale. Ent nii, nagu Ukrainas lahvatanud konflikt luhtas Mistralide müügi, jäi pooleli ka VBLide müük venelastele. Eestimaa pinnal aga võis suuremas koguses VBLe näha alles hiljuti koos meie liitlasvägedega Prantsusmaalt.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee