Ajalugu

INIMLIKUM HUKKAMISVIIS: 10 fakti giljotiini kohta (5)

Toimetas Aare Kartau, 17. juuli 2019, 13:22
Prantsusmaa kuningas Louis XVI hukati giljotiiniga 1793. aastal.Foto: AKG Images/Scanpix
25. aprillil 1792. aastal kasutati Prantsusmaal esmakordselt uut hukkamisvahendit – giljotiini. Hukati röövel Nicolas Jacques Pelletier. Modernne seadeldis pidi asendama julma rattaletõmbamist ning poomist. Kolmnurkse kaldservaga teraga giljotiinis nähti humaanset vahendit, millega surmanuhtlust läbi viia.  Kümmet fakti verise masina kohta vahendab The Express.

1. Joseph-Ignace Guillotin ei leiutanud giljotiini, aga ta toetas humaansema hukkamisvahendi loomist.

2. Guillotin oli ise surmanuhtluse vastu, kuid oli tema idee, et masin, mis seda valutult läbi viib, oleks hukkamiseks parem.

3. Enne giljotiini leiutamist, hukati Prantsusmaal ülikuid kirve või mõõgaga ning lihtrahvast poodi üles.

4. Esimese giljotiini ehitasid Antoine Louis ja Tobias Schmidt.

5. Esimene giljotiiniga hukatu oli maanteeröövel Nicolas Jacques Pelletier. Ta vahistati 1791. aasta oktoobris pärast üht vägivaldset röövi.

6. Viimane giljotiiniga hukatu oli mõrvar Hamida Djandoubi. Surmanuhtlus viidi täide Marseille's 1977. aastal.

7. Giljotiini metalltera kaalus umbes 40 kilogrammi.

8. Britid hukkasid kriminaale mehhaniseeritud pea maharaiumisega kaua enne prantslasi. 1286-1650 aastatel hukati Halifaxis langeva teraga ligi 100 inimest.

9. Prantsuse Revolutsiooni käigus hukati giljotiiniga 20 000 kuni 40 000 inimest.

10. Dr Joseph-Ignace Guillotin suri loomulikku surma, ent samuti arst, kuid Joseph-Ignace'iga mitte suguluses olev J.M.V. Guillotin hukati giljotiiniga.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee