Ajalugu

Maailma suurim tuumakatastroof – 33 aastat Tšornobõli avariist (13)

Toimetas Aare Kartau, 26. aprill 2019, 14:52
1986. aasta foto, mis tehti pärast Tšornobõli 4. reaktori avariid.Foto: AP/Scanpix
26. aprilli öösel 1986. aastal plahvatas Nõukogude Liidus, Ukraina aladel asuva Tšornobõli tuumaelektrijaama 4. reaktor. Ulatuslike tagajärgedega katastroofi nimetatakse maailma läbi aegade suurimaks tuumaavariiks.

Tšornobõli tuumaelektrijaam asus Prõpjati linnas, 16 kilomeetrit Tšornobõli linnast loodes. Jaamas asusid neli reaktorit, millest igaüks võimaldas toota 1000 MW elektrienergiat. Jaama ehitust alustati 1970. aastal, neli reaktorit valmisid aastatel 1977-1983, kirjutab Britannica.

Saatuslik õnnetus toimus 26. aprillil 1986. Neljanda reaktori tehnikud üritasid läbi viia halvasti läbimõeldud eksperimenti. Õhtused töölised, kellel oli vähe kogemust, lülitasid välja turva- ning reaktori võimsust reguleerivad süsteemid. Nad eemaldasid reaktori tuumast enamiku kontrollvarrastest, jättes seadme 7% võimsusega tööle. Tehti veel vigu, mis viisid selleni, et öösel kell 1:23 väljus tuumas tekkinud ahelreaktsioon kontrolli alt. Mitmed plahvatused lõid reaktorilt katte pealt. See, ning järgnev tulekahju reaktori tuumas, vabastasid atmosfääri suures koguses radioaktiivset ainet, mis õhuvoolude abil kaugele levis.

Kodutu koer jooksmas inimtühjas Prõpjati linnas.Foto: AP/Scanpix

Samal teemal

27. aprillil hakati Prõpjati 30 000 elanikku evakueerima. Nõukogude Liit üritas esmalt katastroofi varjata, kuid Rootsi vaatlusjaamad tabasid  tuulega edasikanduva ebanormaalselt kõrge radiatsioonitaseme. 4. maiks suudeti reaktori tuum kontrolli alla saada. See oli tehnikutele ülimalt riskantne. Radioaktiivne praht maeti 800 ajutisse kohta. Hiljem samal aastal suleti kõrge radioaktiivsusega reaktori tuum betoonist ja terasest sarkofaagi.

Tšornobõli tuumakatastroofiga atmosfääri sattunud radioaktiivsus oli seitse korda tugevam Hiroshima või Nagasaki peale visatud tuumapommide tekitatust. Radiatsioon ulatus tuulega üle Valgevene, Ukraina ja Venemaa. Peagi jõudis osa sellest ka lausa Prantsusmaa ja Itaaliani. Tuumaavarii tõttu oli miljoneid aakreid metsa- ja põllumaad saastatud. Järgnevatel aastatel sündis deformeerunud loomi ning radiatsioon tekitas tuhandetel inimestel haigusi ja vähki. 

Tšornobõli avarii tekitas kriitikat Nõukogude Liidu mitteohutute tuumaprotseduuride ning vigaste reaktorite üle. Tšornobõli 2. reaktor suleti 1991. aastal pärast tulekahju. Reaktor 1 jäi töösse 1996. aastani ning 3. reaktor aastani 2000, kui tuumajaam ametlikult sulgeti.