Militaar

Kes kardab kurja koiotti? (3)

Andris Tammela, vabatahtlik kaasautor, 17. mai 2019, 13:53
Foto: Martin Andreller
Kanadalaste soomukit Coyote peetakse maailma üheks parimaks luuresoomukiks ja seda põhjusega. Ometi on sel masinal üks eluohtlik tootmisviga.

Olgu kohe öeldud, et juba 1996. aastal General Dynamicsi tootmisliinidelt maha veerenud Coyote pole olemuselt päris originaalne. Selle ehitamisel võeti Kanadas malli lõunanaabri USA juba 1983. aastast kasutusel olevalt soomukilt LAV ja šveitslaste MOWAG Piranha II-lt.

Välimuselt ongi masinad väga sarnased, kuid kuna Kanada koiotid on mõeldud ennekõike luureks ja vaenlase jälgimiseks, siis on neile lisatud hulganisti seda võimaldavat elektroonikat. Põhivarustusse kuuluvad radar, infrapuna-, öö- ja videojälgimissüsteemid. Samuti on koiottidel ilmavaatlusseadmed. Navigeerimiseks kasutatakse elektroonilist kompassi ja PLGR-d ehk kodeeritud GPS-i navigeerimissüsteemi.

Pommi- ja maastikukindel

Tänu radarile on Coyote’id väga edukad vaenlase tuvastajad. Suured objektid leiab soomukimeeskond ligi 24 ja väiksemad, nagu tankid, 12 kilomeetri kauguselt. Heade ilmastikuolude korral on Coyote võimeline tuvastama vastase maaväegi 20 kilomeetri raadiuses.

Erimudelitel on ka kaasaskantav kümnemeetrine teleskoopmast, mille saab paigutada masinast kaabliga kuni kahesaja meetri kaugusele, et jälgitavat ala veelgi suurendada.

Masinad kannavad NATO standardsoomust, mis kaitseb neljaliikmelist meeskonda väiksemakaliibriliste relvade, miinide ja mürsukildude eest. Lisasoomusega on Coyote’i võimalik vastupidavaks muuta ka suurekaliibriliste relvade tulele.

Standardrelvastuse moodustavad soomuki tornis olev M242 Bushmaster 25 mm raskekuulipilduja, kaks 7,62 mm kuulipildujat ning kaheksa granaadiheitjat. Masinat veab 275hobujõuline diiselmootor ja neljarattaveoline Coyote arendab kiirust kuni sada, mõnedel andmetel ka kuni 120 kilomeetrit tunnis. Täispaagiga võib masin läbida kuni 660 kilomeetrit. Pikemateks sõitudeks saab kasutada ka lisapaake. Coyote ronib maastikul üles kuni 60kraadisest tõusust ja küljekalle on masinal kuni 30 kraadi.

Eriti mobiilseks muudab soomuki aga asjaolu, et seda on pärast torni eemaldamist võimalik transportida NATO armeede varustusse kuuluvate suurte transpordilennukitega.

Tapvad istmed

2016. aastal tehti Coyote’ide juures üks oluline, et mitte öelda eluline muudatus. Kõigil, välja arvatud neil viiel masinal, mis paiknesid parasjagu NATO missiooni raames Lätis, vahetati välja terasplaatidega kaetud istmed.

Seda üsna nukral põhjusel – nimelt olid need põhjustanud juba kahe sõduri hukkumise. Viimaseks ohvriks sai Kanada armee mehaanik Kyle Sinclair. 2014. aasta 21. novembri pärastlõunal asus ta ilma eelneva ettevalmistuseta seadistama soomuki turvavöösid. Uurimisraporti järgi toimetas Sinclair tõenäoliselt soomuki luugi all paikneva juhiistme taga, kummardus üle selle ning tõmbas kangi, mis pneumaatilise istme üles kergitab, ilmselt plaaniga istmealune puhtaks teha.

Enne kui Sinclair jõudis eemalduda, kargas iste üles ning surus mehe masina lae ja istme seljatoe vahele. Metallist seljatugi pressis puruks Sinclairi hingetoru, põhjustades aeglase ja piinarikka lämbumise.

Et Sinclairi kolleegid ja ülemused, kes oleksid pidanud teda jälgima ja juhendama, viibisid samal ajal kanadalastele iseloomulikult 400 kilomeetrit eemal hokiturniiril, polnud kedagi, kes oleks saanud talle appi tulla.

Kui Sinclair 45 minutit hiljem leiti, oli ta hapnikupuudusest juba siniseks tõmmanud, ent näitas siiski veel elumärke. Meedikud Ottawa haiglast kuhu kannatanu helikopteriga transporditi, pidid nentima, et mees on ajusurmas. Kuus tundi hiljem võtsid 27aastaseks jäänud Sinclairi vanemad vastu valusa otsuse, et juhe tuleb n.-ö seinast tõmmata ning nende pojast saab elundidoonor.

Nagu mehe vanemad oma ehmatuseks ja pahameeleks teada said, oli Kanada armee tegelikult juba 15 aastat teadnud, et Coyote’i istmed on ohtlikud. 1999. aastal hukkus samamoodi 30aastane Kevin Zufelt, kes leiti põlvitavas asendis soomukijuhi istme taga, kaelapidi soomuki lae ja istme seljatoe vahele surutuna, surnud pilk ettepoole suunatud. Juba selle juhtumi uurimisele järgnes ettepanek eemaldada istmetelt metallplaadid ja istmed ümber ehitada nõnda, et nende seljatoe ja soomukilae vahele jääks suurem vahe. Ent armee juhatus lükkas toona selle ettepaneku tagasi kui soomuki meeskonna turvalisust ohustava.

Turvalisus tagatud 

Asjale teistpidi lähenedes – Coyote on sõjamasin ja mis sõjamasin see on, mis pole ohtlik. Peabki olema. Iseäranis arvestades, et need kuuluvad kuulsusrikka ajalooga Kanada 12. soomusrügemendi relvastusse. Selle rügemendi ajalugu ulatub tagasi 1871. aastasse, rügement on võidelnud mõlemas maailmasõjas ja kaasajal Afganistanis ning osalenud paljudel rahuvalvemissioonidel. Kuigi kasutuses on koiotid juba 1996. aastast, ei ole neil tegelikult suuri lahingukogemusi. Esimesena kasutas Kanada neid 1997.–1999. aastail rahvusvahelise missiooni käigus pärast Jugoslaavia kodusõda Bosnia ja Hertsegoviinas, nüüdse nimega Põhja-Makedoonias, ning rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel Kosovos. 2002. aastal saadeti soomukid sõdima ka Afganistani.

Kokku toodeti koiotte aastail 1996–1999 203 tükki. Kuigi nad on tänaseni teenistuses, hakkas Kanada armee masinaid 2012. aastal maha kandma. Tänaseks on võetud varustusse juba 66 uut LAV-VI tüüpi soomukit.

Pikemalt loe Kaitseliidu ajakirjast Kaitse Kodu!