Militaar

Unimog – automaailma "üle linna Vinski" 

Ivar Jõesaar, 30. mai 2019, 15:03
Taani kuningannalt saadud 97 Unimog 416-t andsid seni sõidukitepuuduses vaevelnud Kaitseliidu malevaile lõpuks võimaluse tõeliselt maastikul ringi liikuda.Foto: Karri Kaas
Tänased tavalised sõiduautoomanikud on enamasti harjunud, et esisild veab nende sõidukit maanteedel edasi. Pisut ekstreemsema sõidu entusiastid on soetanud endale tagasillaveoga, enamasti kolmetähelise nimega sõiduki ning maastikul sõiduelamuste kogujad ei kujuta seda ettegi ilma neljarattaveoga autota. Ometi pole lihtsa konstruktsiooni ja kahe vedava sillaga võimeka sõjasõiduki tulek maastikule olnud sugugi lihtne ega endastmõistetav.

Kaitse Kodu! läinud aasta seitsmendas numbris vihjasime põgusalt, kuidas keiser Franz Joseph I halvustav repliik võttis austerlastelt esimese ilmasõja eel võimaluse esisillaveoga maastikusuutlikku soomusautot arendada. Ja kui ikka ei vea, siis mõnikord kohe kaua ja suurelt.

Ka umbes kolm aastakümmet hiljem rafineeritud järjekindlusega uut sõda planeerinud Austria üleaedsetel sakslastel ei õnnestunud, hoolimata kõigist keerulistest tehnilistest uuendustest, mida võidukad liitlased nende täiuslike sõjamasinate pealt veel pärast Teist maailmasõdagi ohtralt maha viksisid, luua teedetul maastikul veenvalt toimetulevat lihtsat ja lollikindlat sõidukit. Sotsialistlikule plaanimajandusele omaselt reastati paberile terve jada üksteist loogiliselt täiendavaid sõjaväemaasturite tüübikirjeldusi.

Saksa kerged, keskmised ja rasked maastikusõidukid ja -veokid pidid välja vahetama Wehrmachti senise mudelitest kirju, rekvireeritud tsiviilsõidukitest sõjaväe vajadusteks kohandatud masinapargi. Kindla otstarbega standardsete omadustega sõidukeid pidid üheaegselt oma tehastes tootma erinevad Saksamaa autotootjad – Stoewer, Hanomag, BMW, Opel, Auto Union kuuluvad Horch ja Wanderer ning Saksa Ford –, samal ajal kui kõikide nende maastikusõidukite koostisosad pidid pärinema samadelt alltöövõtjatelt.

Asi sai suurelt mõeldud, kuid paraku osutusid kõik need uhked standardiseeritud lahendustega maastikusõidukid sõja käigus kasutamisel võitlejatele ebamugavateks, hooldamisel liiga keerulisteks nii igapäevase teenistuse kui remondi mõttes ning teedeta maastiku läbimisel rasketeks ja kohmakateks.

Siinkohal ongi paras koht sõjajutt katki jätta ning tõdeda, et teinekord võib edukamalt, kui suure juhi võidukale sõjale õhutav retoorika, soosida sootuks nutikamate lahendustega sõidukite sündi hoopis kaotatud sõjale järgnev kaos, puudus ja kitsikus.

Võimekas maastikuveok

Üheks selliseks ilma suure strateegilise plaanita sündinuks on juba vahetult Teise maailmasõja järel, 1945. aasta lõpus töösse võetud ning 1946. aasta lõpus valminud Universal-Motor-Gerät (universaalne motoriseeritud seadeldis) U1, mille edasiarendusi me tänapäeval tunneme kui Mercedes-Benz Unimogi.

Unimogi loojaks on maaharijate perest võrsunud ja sõja ajal konstruktorina Daimler Benzi firmas lennukimootoreid kavandanud Albert Friedrich, kes oma idee koos inseneride Heinrich Rößleri ja Hans Zabeliga tootmisküpseks lihvis. Algselt Boehringeri väikefirmas Allzwecktraktor valminud sõiduk oli mõeldud kasutamiseks toona valdavalt põllumajandusliku Saksamaa väiketalunikule kõikidel talutöödel kasutatava universaaltraktorina. Oli ju sõda rüüstanud maameeste hobuseparki ja töökäsigi polnud enam piisavalt, et kõik maatööd tehtud saaks.

Pidev nelikvedu, suured rattad, reduktorite abil kõrgendatud kliirens, mootori kohal asetsev avar ja lahtine kabiin, veokast ning erinevaid lisaseadmeid käitada võimaldavad jõuülekande väljavõtted, samuti maanteesõiduks sobilik kiirus olid märksõnad, mis seda ebatavalise konstruktsiooniga mitmeotstarbelist traktorit kõigist seninähtud põllumajandusmasinatest eristas. Esimese mudeli bensiinimootori võimsuseks oli 25 hj ja rattarööbe vaid 1,27 m, mis võimaldas põllul jätta rataste vahele parasjagu kaks kartulivagu.

End sõjast üles ehitavas Saksamaa Liitvabariigis oli 1951. aastaks nõudlus selle Švaabimaa uudse universaaltraktori järele muutunud nii suureks, et Daimler-Benz lihtsalt pidi selle uudse universaalveoki kuulsuse ja arvukuse suurendamise oma tiiva alla võtma. Unimogi mootorikattele ilmus U-na härjasarvi kujutava logo asemele Mercedes-Benzi kolme kodaraga rooliratas ning tootmine viidi aastakümneteks Gaggenausse.

Aastatel 1953–1957 olid Unimogi mudelinimed U 401 ja U 402. Sõiduki kabiin sai iseloomulikku ümarate nurkadega "konnanäo" ning osa masinaid valmistati jäiga katusega kabiinidega – senised nurgelised kabiinid olid kõigil mudeleil olnud presentkatusega. Mudelil U 402 oli juba pikem teljevahe (2,12 m) ning laiem (1,72 m) rööbe. Hilisemad mudeliuuendused pikendasid teljevahet veelgi (2,7–2,9 m).

Mercedes-Benzis tekkinud huvi nelikveoga autode pideva arendamise vastu võimaldas 1955. aastal alustada eriti hea maastikuläbivusega veoautode Unimog-S 404 tootmist. Erinevalt puhtpõllumajanduslikust U 401-st pakkus uue mudeli võimekas alusvanker väga avarat erinevates funktsioonides rakendust kogu tsiviilsektori kõikmõeldavaid erivõimeid vajavatele teenistussõidukitele ja leidis lisaks 1,5-tonnise kandevõimega veoautona laialt kasutust ka erinevate riikide relvajõududes. Ainuüksi Saksamaa enda kiirelt arenevale Bundeswehrile valmistati neid 36 000. Kokku toodeti nn „kerget“ S 404 mudelit aastail 1955–1980 64 242 tükki.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli just sadakond neidsamu bensiinimootoriga Unimog S 404-sid esimesed tõelise maastikusuutlikkusega veoautod Eesti kaitseväes, mille humanitaarabina Šveitsist Eestisse toomisel 1996. aastal oli oluline osa Einar Laigna läbirääkijaoskustel.

Keskmine mudel

1963. aastal võeti tootmisse "keskmine" mudelitepaar U 406 (lühike, 2,38 m teljevahe) ja U 416 (pikk, 2,90 m teljevahe). Mõlemad mudelid olid algul varustatud neljasilindrilise 65 hobujõulise (48 kW) diiselmootoriga, mille vahetas hiljem välja 80 hj (59 kW) ja 110 hj (81 kW) diiselmootor ning neid iseloomustas ümaravormiline uuendatud „konnanäoga“ kabiin. Neid mudeleid toodeti aastani 1988.

Taani kuningriik otsustas 2004. aastal anda osa oma külmale sõjale järgnenud maailmarahueufoorias vähendatud kaitseväe laoplatsidel konserveerituna seisvaid Unimog 416-id kolme Balti riigi vabatahtlikele riigikaitseorganisatsioonidele.

Pikemalt loe Kaitseliidu ajakirjast Kaitse Kodu!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee