Ajalugu

MINEVIKUHETK | 31. mai: Mongolid näitasid Kalka jõe lahingus võimu (1)

Ohtuleht.ee, 31. mai 2019, 10:15
Mongolite ratsavägi 13. sajandil. Foto: Wikimedia Commons
31. mail 1223. aastal toimus Kalka jõe ääres lahing Mongolite riigi vägede ja Vene vürstiriikide armee vahel. Mongolid panid maksma kavaluse ning oma parema sõjalise väljaõppe.

Pärast invasiooni Kesk-Aasiasse liikusid mongolite väed edasi lääne suunas. Mongolite impeeriumi armee eesotsas olid kaks Tšingis-khaani väejuhti: vapper Džebe ja kaval strateeg Subutai. Kui Pärsia aladel asunud Horezmi impeerium oli puruks löödud, palus Džebe Tšingis-khaanilt luba edasi tungida, mille ta ka sai. Koos Subutaiga liikusid nad läbi Kaukaasia, lüües ka polovetsidest kumaane. Kumaanide khaan palus Galiitsia vürst Mstislav Julgelt mongolite vastu abi. Mstislav kutsus ühise ohu tõttu kokku ka teised vene vürstid.

Samal teemal

Vene väed olid mongolitega võrreldes suures ülekaalus, ent neil puudus tsentraliseeritud juhtimine ning nende sõjameestel polnud korralikku võitluskogemust. Esimesel kokkupõrkel lõid vürstid vastaste järelväge. Mongolid asusid põgenema, ent see oli teesklus ning kavala strateegia vili. Tagaajamine hajutas vürstide väesalgad laiali. Mongolite väed peatusid Kalka jõe ääres, kus nad võtsid sisse lahingupositsioonid. 

Vene vürstid ei saanud rünnakuplaanis kokkuleppele ning ei määranud endale ühist juhti. 31. mail ründas Mongolite impeeriumi vägesid esimesena jälitajate juhtgruppi kuulunud Mstislav Julge koos polovetsidega – nad löödi aga Kalka jõe kaldal tagasi. Subutai ja Džebe väed ründasid slaavlasi äärtelt ning tekitasid vastaste sõjaväes täieliku segaduse. Ka teistel vürstidel polnud mongolite vastu edu – Kiievi suurvürst Mstislav III ei jõudnud üldse lahingusse sekkuda. 

Kiievi väed hoidsid laagrit kolm päeva, ent pidid siiski tugevama sõjaväe ees alla andma. Kuigi mongolid lubasid algselt suurvürstil lahkuda, muutsid nad meelt ning Mstislav III ja tema kaaskond tapeti. Läti Henrik kirjutab, et Mstislaviga koos langes 40 000 meest. Kirjamehe sõnul õnnestus aga Galiitsia Mstislavil põgeneda, ent tagaajamise käigus tapsid mongolid enam kui 100 000 meest ning 50 vürsti. Henrik pole aga ka ise täpselt hukkunute arvus kindel ning tema pakutud arvud on suure tõenäosusega üle hinnatud. Mongolite armee suundus aga peagi võidukana tagasi Aasiasse, kus ühineti Tšingis-khaani põhiväega.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee