Ajalugu

MINEVIKUHETK | 11. august: Alcatrazi saarel avati kurikuulus föderaalvangla 

Ohtuleht.ee, 11. august 2019, 10:15
1962. aasta jäädvustus Alcatrazi vanglast.Foto: TopFoto/Scanpix
11. augustil 1934. aastal avati San Francisco lahes asuval Alcatrazi saarel kõrgeima turvalisusega föderaalvangla. 

Alates 1860. aastast asus Alcatrazi saarel sõjaväevangla, kuhu saadeti USA armee reegleid rikkunud sõjaväelased. 1932. aastal alustati kinnipidamisasutuses suuri parandustöid ning hoonekompleks muudeti põgenemiskindlaks. Juba kaks aastat hiljem, 11. augustil, avati moderniseeritud vangla, mis oli mõeldud kõige ohtlikumatele kurjategijatele. Ameerika Ühendriikides usuti, et tegu oli riigi tugevaima vanglaga – siiski oli see ka kõige kulukam.

Samal teemal

Föderaalvangla töötas 29 aastat. Selle aja jooksul hoiti seal kinni palju nimekaid kriminaale, näiteks Al Capone'i, George Kellyt ning Robert Stroudi. Kolme kümnendi jooksul toimus mõistetavalt ka mitmeid põgenemiskatseid. Vabadusse üritas pääseda 14 vangi. Neist vaid kolmel võis õnnestuda põgeneda. 1962. aasta juunis murdsid kolm meest – Frank Morris ning John ja Clarence Anglin – vanglast välja. Nad põgenesid omatehtud kummipaadiga, ent selle tükid leiti hiljem rannast. Meeste saatus on teadmata, ent on tõenäoline, et nad hukkusid San Francisco külmas lahes. 1962. aasta põgenemise kohta on liikvel palju kuulujutte ning vandenõuteooriaid.

1950. aastate lõpus hakkas asutuse ehituslik olukord mereäärse positsiooni tõttu järsult halvenema. 1958. aastal algasid taastamistööd, ent 1961. aastal otsustasid ehituseksperdid, et vangla rekonstrueerimine on läbikukkunud projekt. Alcatrazi föderaalvangla sulges oma uksed 21. märtsil 1963. Tänapäeval on see muudetud muuseumiks, mis on San Francisco suureks turismimagnetiks.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee