Ajalugu

MINEVIKUHETK | 17. september: ekstsentrik Joshua Norton kuulutas end Ameerika Ühendriikide keisriks (1)

Ohtuleht.ee, 17. september 2019, 10:15
Ameerika Ühendriikide keiser Norton IFoto: Wikimedia Commons
17. septembril 1859. aastal astus laostunud britt Joshua Norton uhkelt San Francisco ajalehetoimetustesse ning andis toimetajatele üle kuningliku dekreedi, milles ta kuulutas end Ameerika Ühendriikide esimeseks keisriks Norton I nime all. Sellest sai alguse kummaline edulugu.

Nagu paljud teisedki britid, oli ärimees Joshua Abraham Norton läände õnne otsima suundunud. 1849. aasta kullapalavik meelitas mehe Ameerikasse, kus ta oli alguses ääretult edukas – ta suutis 40 000 dollari suuruse algkapitali tõsta veerand miljoni dollarini. Suure varandusega kaasnes ka suur langus, nagu see tollaste õnneotsijatega tihti juhtus. 1853. aasta riisipuuduse käigus ebaõnnestunud plaanid laostasid mehe täielikult ning ta kadus aastateks pildilt. Ta naases 1859. aasta septembris ning kuulutas end USA esimeseks keisriks Norton I-ks. Arvati, et koos rikkustega kaotas mees ka mõistuse.

Samal teemal

„Paljude kodanike tungival palvel ja soovil – mina, Joshua Norton, kuulutan end Ameerika Ühendriikide keisriks,“ seisis Nortoni dekreedis, mis avaldati ajalehes San Francisco Bulletin – loomulikult algselt koomilise sisu tõttu. Keegi ei osanud oodata, et keiser Norton I-st saab järgmise 21 aasta jooksul San Francisco üks tuntum turismiobjekt ning sümbol. Hilisematel aastatel tema kujutistega valminud suveniirid said turistide seas ülimalt populaarseks. Linnarahvas läks naljaga kaasa, avaldades Nortonile igal võimalusel libalojaalsust – mehest möödudes kummardati ning tema poole pöörduti tiitliga „keiser“ – see kinnistas aina rohkem Norton I fantaasiat. Mehe prestiižile aitas märkimisväärselt kaasa ka ajakirjandus, mis jätkas tema sageli kummaliste määruste avaldamist.

Norton jagas tasuta lõunaid lahkelt ka koertega.Foto: Wikimedia Commons

Ekstsentriline keiser Norton I näitas oma staatust pagunitega ehitud mereväemundri, jaanalinnusulega mütsi ning sõjaväesaabliga. San Francisco ärid võimaldasid keisril kallites restoranides tasuta einestada ning vaba aega veeta. Mees lõi ka oma rahavääringu ning kuulutas välja avaldusi, mis ulatusid täiesti koomilistest üllatavalt prohvetlikeni. Polnud oluline, et Ameerika Ühendriikide keiser oli tegelikult vaene kerjus, kes elas kohalikus odavas võõrastemajas – kummalise edulooga mängisid kaasa suur osa San Francisco elanikest. Linna tähtsamad isikud olid heameelega valmis täitma ka Norton I jaburamaid soove ning tema nimel loodi lausa keiserlik riigikassa.

Arusaadavalt polnud hullumeelsuse piiril kõikuval keiser Nortonil mingit reaalset poliitilist võimu, ent tema plaanid olid siiski suurejoonelised. Ta käskis jõuga USA Kongressi laiali lüüa ning ehitada San Fransicot ja Oaklandi ühendav tunnel ja sild. Osad keisri mõistlikumatest ideedest isegi täitusid pärast tema surma. 1863. aastal võttis ta endale ka teise tiitli – Mehhiko protektor.

Keiser Norton I suri 1880. aasta jaanuaris. Ta oli läinud jalutuskäigule, et oma keiserlikke valdusi üle vaadata, ent teda tabas insult. Mehe surma kajastasid kümned USA ajalehed, kaasa arvatud New York Times. Ajaleht San Francisco Chronicle'i esikaanel oli keisri surma järel suurelt prantsusekeelne traditsiooniline lause „LE ROI EST MORT“ („Kuningas on surnud“). Igaveseks San Francisco ajalukku jälje jätnud Nortoni matustele ilmus üle 10 000 toetaja, kes soovisid oma keisriga hüvasti jätta. Teda on oma teostes kujutanud mitmed maailmakuulsad kirjanikud, nende hulgas ka Mark Twain ja Robert Louis Stevenson.