Ajalugu

MINEVIKUHETK | 23. september: noor varas näppas Brüsseli muuseumist kuulsa Vermeeri maali 

Ohtuleht.ee, 23. september 2019, 10:45
Soome president Urho Kaleva Kekkonen uurib vastselt restaureeritud „Armastuskirja“ Amsterdamis 1972. aasta oktoobris.Foto: Wikimedia Commons
23. septembril 1971. aastal varastas 21aastane noormees Brüsseli Kaunite kunstide paleest Hollandi barokiaja kunstniku Jan Vermeeri maali „Armastuskiri“.

17. sajandil tegutsenud Jan Vermeer on barokk-kunsti üks tuntumaid esindajaid. Talle meeldis kujutada keskklassi kuuluvate inimeste kodust elu. Mehe kuulsaimaks teoseks on „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“. Vermeeri hilisemat loominguperioodi iseloomustab hästi 1669-70 aastal valminud maal „Armastuskiri“. 

Samal teemal

1971. aasta septembris asus Vermeeri „Armastuskiri“ Brüsseli Kaunite kunstide palees – laenuna Amsterdami Rijksmuseumist. 23. septembril otsustas 21aastane Mario Pierre Roymans maali varastada. Ta peitis end muuseumis asuvasse elektrikappi, kus ta ootas asutuse sulgemist. Kui kõik inimesed olid lahkunud, asus Roymans kuritegu sooritama. Ta võttis Vermeeri maali seinalt ning üritas sellega põgeneda, ent raamitud kunstiteos ei mahtunud aknast välja. Seetõttu lõikas noormees maali kartulikoorija abil raamist välja ning pistis selle kokkurullituna tagataskusse. Algselt viis varas maali oma hotellituppa, ent otsustas peagi selle metsa maha matta. See oli halb mõte, kuna vihma hakkas sadama ning Roymans pidi kunstiteose välja kaevama ning taas oma tuppa peitma. 

Jan Vermeeri „Armastuskiri“.Foto: Wikimedia Commons

3. oktoobril võttis Roymans varjunime all ühendust Brüsseli ajalehega Le Soir, küsides kohtumist reporteriga. Roymans viis seotud silmadega ajakirjaniku maali juurde ning lasi seda autotulede taustal pildistada. Varas mainis, et ta armastab kunsti, ent ka inimkonda. Pärast kohtumist avaldas ajaleht fotod maalist ning Roymansi nõudmistest – mees tahtis, et maali eest annetataks 200 miljonit franki Ida-Pakistanis nälgivatele Bengali põgenikele. Samuti soovis ta, et nii Amsterdami kui Brüsseli kunstimuuseumid koguksid raha maailma näljahäda leevendamiseks. Roymans andis nõuete täitmiseks aega kolm päeva.

Kuigi kunstieksperdid kinnitasid, et fotodel oleva maali puhul on tegu originaaliga, otsustas Rijksmuseumi direktor Arthur van Schendel, et fotod pole piisav tõestusmaterjal. Seega Roymansi nõudmisi ei täidetud. Varas võttis veel mitu korda ajakirjanikega ühendust, ent politsei tabas ta 6. oktoobril. Kaks päeva hiljem tagastati halvas seisukorras õlimaal Amsterdami muuseumile. Vermeeri kunstiteose restaureerimine võttis ligi aasta. Roymansile määrati kaheaastane vangistus, ent ta veetis trellide taga vaid kuus kuud.