Ajalugu

MINEVIKUHETK | 5. oktoober: Pariisi naised marssisid kuningalossi ette õiglase hinnaga leiba nõudma (3)

Ohtuleht.ee, 5. oktoober 2019, 10:15
Versailles' poole marssiv rahvahulk.Foto: Wikimedia Commons
5. oktoobril 1789. aastal kogunesid pariislannad Prantsuse pealinna tänavatele ning suundusid Versailles' lossi poole, et seal elavalt kuningapaarilt õigusi ja leiba nõuda. Naiste marss oli üheks esimeseks Prantsuse Revolutsiooni ilminguks.

1789. aastal tekkisid Pariisis toiduprobleemid – linnarahva peamiseks toiduaineks olnud leib oli üle mõistuse kallis ning seda ei jätkunud piisavalt. Kuna Pariisis olid tavaliselt naised need, kes turult perele leiba ostsid, puudutas probleem neid kõige otsesemalt. Levisid ka kuulujutud, et Versailles' tehakse revolutsioonivastaseid plaane. See tekitas inimeste seas suurt pahameelt. Õli valas tulle ka revolutsionäär Jean Paul Marat, kes kutsus oma ajalehes „Rahva Sõber“ linnarahvast Versailles' lossi juurde marssima ning raske olukorra üle selgitust nõudma.

Samal teemal

5. oktoobri hommikul asuski suur rahvahulk teele. Muidugi oli meeleavaldajate seas ka mehi, ent suurema osa moodustasid turul viibinud pariislannad. Linnarahvas kõndis mööda tänavaid, nõudes õiglase hinnaga leiba. Mida aeg edasi, seda rohkem inimesi liitus rongkäiguga. Esimesena võeti sihile Hotel de Ville, ehk Pariisi raekoda, mis vallutati ning kust leiti veidi leiba ning relvi. Rongkäiguga liitunud põhimõttekindlamad revolutsionäärid innustasid kaaslasi Versailles' peale marssima ning kuningas Louis XVI-ga silmitsi seisma. Nad nimetasid kuningat sarkastiliselt „Pagariks“ ning tolle abikaasat Marie Antoinette'i „Pagari Naiseks“.

Pärast kuut tundi paduvihma käes marssimist jõudis rahvahulk viimaks Versailles' lossi juurde ning nõudis kohtumist kuningaga. Algselt tundus, et kõik laabub kenasti – väike rühm naisi kohtus valitsejaga, kes kinnitas, et jagab kuninglike varude hulgast linnarahvale toitu ning andis lubaduse, et sarnane olukord tulevikus enam ei kordu. Osad rahulolevad inimesed seepeale lahkusid, ent paljud jäid paigale ning jätkasid protesti – saabus ka uusi meeleavaldajaid. Puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ning mitu kuninga vahimeest tapeti. Viimaks saabus korda tagama Rahvuskaardi ülem markii de La Fayette, kes oli revolutsiooniliste jõudude üks juhtfiguure.

La Fayette suudles olukorra rahustamiseks kuninganna Marie Antoinette'i kätt.Foto: Wikimedia Commons

Kuningas ilmus ka lossi rõdule rahvahulgaga rääkima – nõuti, et valitseja naaseks koos nendega Pariisi. Linnarahvas nõudis, et ka Marie Antoinette end näole annaks. Nimelt süüdistasid prantslased paljudes oma hädades just priiskava elustiiliga naist. Kuninganna ilmus rõdule koos lastega, ent rahvas nõudis, et lapsed minema viidaks. Kui nii tehti, pööras rahvahulk oma viha kuninganna vastu, sihtides teda isegi tulirelvadest. Rahvast rahustas alles see, kui La Fayette naise ette põlvitas ning tolle kätt suudles.

Valitsejapaar võttiski protestijaid kuulda ning läks koos nendega Pariisi. Selleks hetkeks oli rahvahulk kasvanud juba ligi 60 000 inimeseni. Louis XVI ja Marie Antoinette asusid elama Pariisis asuvasse Tuileries' lossi. Nad ei naasnud enam kunagi Versailles'i, kuna käima oli lükatud Suur Prantsuse revolutsioon.

3 KOMMENTAARI

h
Hyderabad Escorts 11. oktoober 2019, 20:48
Check out the profiles of sexy escorts in Hyderabad, 24 Hours Body Massage escorts girls in Hyderabad Call for information of independent Hyderabad es...
(loe edasi)
l
Larry Fox 7. oktoober 2019, 11:52
Kas olete proovinud pankadelt laene hankida ilma eduta? Vajad kiirelt võlgadest vabanemiseks raha? Kas vajate raha oma ettevõtte laiendamiseks või asu...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)